Tarneklauslid määravad ära, millisest etapist alates kandub risk kaupade kadumamineku ja/või kahjustuse üle müüjalt ostjale ja milline osapool tasub ostu-müügitehinguga seotud kulud. Müüja ja ostja, kes oma ostu-müügitehingu sooritavad kokkulepitud tarneklausli alusel, saavad ühtselt aru vastastikest õigustest ja kohustustestvaatamata kõikvõimalikele erinevustele keeles, kultuuris ja äritavades. Kuna ärikeskkond on pidevas muutumises, muudab ka ICC Incoterms tarneklausleid, mil iganes selline vajadus tekib. Käesoleval, 2000. aastal, Incoterm klauslitesse tehtud muudatuste eesmärk on muuta klauslid üheselt mõistetavateks ja kasutatavateks nii eksportööridele kui ka importööridele. 2000. aasta uuendustele eelnes ligi 2 aastat tööd, milles oluline panus paljudelt spetsialistidelt, enne kui klauslid parandatud kujul välja kuulutati. Võrreldes senikehtivale, on oluline rõhk
F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale).
Tarneklaulid Incoterms Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas
Teema puudutab kaudselt nii vedamist kui ka kliendi – tarnija suhet. Incoterms® – need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega üle maailma. Tarneklauslid jagavad ära kaupade tarnega seotud kohustused, kulud ja riskid müüja ning ostja vahel. Neid tähistatakse kolme ladina tähega millele järgneb geograafiline sihtpunkt. Tarneklausleid on viimases variandis üksteist ja need sätestavad täpselt, milleks kõik osapooled (tarnija-müüja-ostja) on kohustatud. Tarneklauslite ajaloo poole pealt tuleb mainida, et ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2010, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2011. Olgugi et uute lepingute puhul on soovitatud kasutada Incoterms® 2010 tarneklausleid, võivad lepingu osapooled valida ükskõik millise variandi
Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000 [6]. 3.1 . Incoterms 2000 tarneklauslid Tabel 1
juhtunud, kannab ostja vastutust kauba eest isegi siis, kui kaup on müüja valduses (EXW). Laevaveol kasutatavad tarneklauslid FAS tarneklauslite, FOB, CFR, CIF, DES ja DEQ Need tarneklauslid on ette nähtud kasutamiseks nn klassikalisel laevaveol, kui kauba lastimine/lossimine toimub üle reelingu (nn lololaevad). Horisontaalse laadimisega laevade (nn rorolaevad) puhul oleks õigem kasutada tarneklausleid FCA, CPT, CIP, DDU ka DDP. Mingil juhul ei tuleks kasutada FOB, CFR või CIFi ega ka teisi laevaveo tarneklausleid juhtudel, kui laevavedu pole üldse võimalik. EXW hangitud tehasest Müüjakeskne tarneklausel Müüja kohustused on täidetud, kui ta teeb ekspordivalmis kauba ostjale kättesaadavaks oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas. Ostja kohustus on nii kauba laadimine veovahendile kui ka ekspordi
intressid kaupade teeloleku aja eest. 9.3 TARNEAHEL JA TARNEKLAUSLID Tarneahel on kauba liikumine müüjalt ostjale. Tarneahela osalisteks on rahvusvahelises kaubanduses vedajad, toll, kauba kättetoimetamise vahendajad (spediteerijad). Makseahel on kaubale vastupidise suunaga, maksed liiguvad ostjalt müüjale. Tarneklausel on sõna- või täheühend, mille kasutamises sõlmivad ostja ja müüja kokkuleppe. Tarneklausleid sisaldav normistik on Rahvusvahelise Kaubanduskoja poolt välja antud International Commercial Terms (Incoterms). Neid on üllitatud aastakümneid, viimane pärineb aastast 2000. Tarneklauslid reglementeerivad suure osa rahvusvahelise müügilepingu tingimustest ja poolte kohustustest: - kus ja millal täidab müüja tarnekohustused, - kes, kelle kulul sõlmib veolepingu, - kuidas ostja kauba eest tasub,
Ümber- grupeerimise eesmärk on olnud vähendada veetranspordiga seotud tarneklauslite väära kasutamise võimalust. Varasemast kolmeteistkümnest klauslist on jäänud alles üksteist. Incoterms 2010 ei sisalda tarneklausleid DAF, DES, DEQ ja DDU. Uute tarnetingimustena on toodud sisse DAT (delivered at terminal) ja DAP (delivered at place). Sisult on klausel DAP sama mis endine DDU. Välja on jäetud tolli puudutav osa, sest ühendusesiseselt on tegemist vabakaubandusega. Seega on mõeldud