a lõikamisel ketaslõikuriga peab kasutama kaitse prille ja jaoks. asukoha- ja mõõtmete tolerantsid. Raketised ja tellingud kuulmiskaitseid; armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab dimensioneeritakse ja koostatakse nii, et oleksid täidetud tarinditele veenduma, et 10 m raadiuses ei ole kergelt süttivaid materjale. Tööriistad ja seadmed seatavad paiknemis- ja ehitustolerantsid. Tööde ajal jälgitakse Enne lõikamist tuleb veenduda, et sädemete paiskumisalas Vajaminevad tööriistad ja seadmed saalungi ehitamiseks: akutrell, raketiste tihedust ja kujumuutusi. Tööde ajal raketise alla minek on poleks inimesi
Aluspinnas tuleb kaevata ja võimalik taldmiku alus täita täpselt tehtava aluspinnase kõrgusele, et oleks lihtne raketist teha ja aluspinda tihendada. *Seinaraketise alusvöö siseküljele kinnitataksumbes 1,5-meetrise sammuga vertikaalsed tugilauad. Seinaraketise ülemised vööd kinnitatakse vertikaalsetele tugilaudadele. Ülavöö kinnitatakse umbes 250…300 mm madalamale, kui on valatava seina kõrgus. Horisontaalvööd toetatakse kaldtugede abiltugivaiadele või tarinditele. Page 3 of 12 Tallinna Ehituskool Vööde külge kinnitatakse väändumist takistavad püstlauad. *Nurkades tuleb vöösid siduv püstlaud loodida vertikaalseks. Laud toetab horisontaalvööde otsasid ja hiljem kinnitatakse selle serva külge laudis. *Horisontaalvööde välisküljele, nurga mõlemale tiivale kinnitatakse u 45° all diagonaaltoed ja mõlemalt tiivalt kontrollitakse nurga vertikaalsust.
vähendada soojendamisvajadust, takistada niiskuse haihtumist. Külmakaitset võib korraldada järgmiste vahenditega: raketise soojusisoleerimine, külmakastid, külmakaitsematid ja-plaadid, kaitsekatted Lahtiraketamine Raketise võib lahti võtta, kui betoon on saavutanud oma küllaldase tugevuse. Tugevusnõue oleneb sellest, milline koormus mõjub raketisele ja tarindile endale. Raketised tuleb lahti võtta sellise järjekorras, et ei põhjustaks tarinditele liigset koormust ja et võimalikud valamisvead avastatakse varakult. Üld juhisena võib pidada seda, et enne võetakse lahti raketise koormamata osad ja alles siis koormatud. Kasutatud kirjandus o Raamat ,,Betoonitööd" Tallinn 2008, kirjastaja Ehitame kirjastu o http://www.betoon.org/_repository/Media/EH00_11_001.pdf
- Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused: - Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele - Seinad: kasutamiseks nii sise- kui välisseintel - Sideaine/liimina: puitblokkide ja isoleerpaneeli ning paisuva polüstüreeni liimimiseks; võimaldab koos liiva vahepuistega nimetatud pindade krohvimist. Bituthene®4000 isekleepuv veekindel HDPE/ kummibituumen-rullmembraan, kasutatakse niisketel pindadel koos Primer B2 krundiga. Bituthene 4000 paigaldamine on näidatud lisas. (Joonis. 2) KOKKUVÕTE
6.2. Kasutatud arvutiprogrammid Microsoft Office Word 2007 Autodesk Revit Architecture 2011 10 AutoCAD Architecture 2011 6.3. Tehnilised lähteandmed Ehitise planeeritav eluiga 50 aastat. Ehitusgeodeetilisi uuringuid ei ole teostatud. Projekteeritava ehitise mõjud keskkonnale on ainult ehitustegevusest tulenevad. Eramule on ette nähtud vesi-põrandaküte. Vesi ja kanalisatsioon on seotud linna ühistrassidega. 6.4. Tarinditele mõjuvad koormused Kandetarinditele ja sõlmedele mõjuvad jõud ja koormused arvutatakse põhiprojekti vastavas osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 . Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-1:2002.
sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus, tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused
5. päikesekiirgus Mehaanilised mõjud 1. Koormused hoone kasutamisel 2. võimalikud erimõjud (avarii, ründe või eriolukorra puhul) 3. Ilmastiku mõjudest tingitud pinged ja deformatsioonid Hoone sisekliima mõjud 1. ruumide õhutemperatuur ja niiskus 2. ruumides leiduvate või kasutatavate ainete mõju Muud mõjud 1. materjalide keemiline agressiivsus 2. pinnasevesi ja kapillaarniiskus 3. materjalides oleva soolade mõju 4. tehnosüsteemide mõju keskkonnale ja tarinditele. Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast. Ehitised, konstruktsioonid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse C vähemalt 100 aastat D vähemalt 50 aastat E vähemalt 20 aastat F vähemalt 10 aastat G vähemalt 1 aastat Hoonetel on tavaliselt kasutuseaks 50 aastat. (klass D). Õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel on kasutusiga 20 aastat. (klass E)
tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. -Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasisine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga kinnisvara ülejäänud kasutajatele (ja/või naaberkinnistule) ning avarii toimega kaasneda võiv kahjude edasisine tekkimine ehitise muudele tarinditele, süsteemidele (paigaldistele) ja igasugusele varale ja oht inimeleule. -Avariijärgne tehnohooldus: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ning taastatakse tarindi või süsteemi (paigaldise) vähemalt avariieelne olukord ja ettenähtud normaalne töö koos avarii ning selle kõrvaldamise käigus tekkinud kaasnevate kahjustuste kõrvaldamisega; avarii
35 4.7 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas tagatakse plekk- ja kivikattega katustel kattealune tuuluts, vältimaks kondensniiskusest tekkivat tarindite märgumist. Tüüpiline näide mittehingava aluskattega plekk- või kivikatuse katusekatte alusest tuulutuslahendusest: Katus tuleb projekteerida nõnda, et oleks välistatud niiskuskahjustuste teke tarinditele. Selleks, et kaitsta katuse kandetarindeid niiskuskahjustuste eest tuleb võimaldada katuse koonstruktsiooni sattunud niiskusel sealt välja kuivada. Tuleb tagada katusekatte alune tuulutus. Katusekatte (kivi, plekk) ja aluskatte vaheline osa ventileerub/kuivab välja sinna sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate. Tuulutusliistu miinimumpaksus on 20 mm, tavaline ristlõige 20 x 50 mm. Aluskate on
Lähtudes väljatõmbe õhuhulgast peab olema tagatud ventilatsiooni õhuvooluhulk WC-st 10 l/s, vannitoast 15 l/s, köögist 20 l/s. Õhuvahetuseks tuleb tagada ka värske õhu juurdevool nii korterisse (sissepuhe või värskeõhuklapid) kui ka pesuruumidesse: madal uksepiit või õhuavad ukses/seinas. Kuna vee kasutamine eluruumides ja niiskuskoormus on aja jooksul suurenenud, kaasnevad sellega ka suurenenud nõudmised märgade ja niiskete ruumide tarinditele ja tehnosüsteemidele. Ka muinsuskaitse all olevates hoonetes (mälestised) tuleb märjad ja niisked ruumid lahendada tänapäeva nõuetele vastavatena. 85 2.10 Tuleohutus Puit on põlev materjal. Puitkorterelamute tuleohutusele on pööratud tähelepanu juba vanematel aegadel. Tuleohutuseeskirjade täiendamisel 19. saj. lõpul nõuti Tallinnas, et teise korruse korteritel peab olema kasutada kaks otseväljapääsu. Hiljem asendus kaks