Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," ütleb Hume. Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne). Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi
olles tehakse vahvaid ja lõbusaid tegemisi siis kasvab laps teadmisega,et ka isaga on lõbus ja tema peale võib loota. See kogemus on minul endal, kuna oma terve lapsepõlve veetsin koos isaga tema töökojas. Siiamaani on mul isaga eriline suhe ja mõistmine, millest teised aru ei saa. Lapsevanemal on kohustus oma lapsi toetada nii mängulises kui kasvatuslikus mõttes, ja mis oleks parem kui neid kahte asja oma vahel seostada. Sest ei ole just palju inimesi kellele meeldiks teiste targutamist kuulata ja seal samas midagi õppida , kui aga asjasse on segatud lõbu siis on ka õppimisest suurem rõõm. LAPSE VÄLJENDUS VAJADUS Lapse jaoks on mäng oluline väljendus vahend. Mäng arendab keelelist, füüsilist ja psüühilist poolt. Lapse ja noorte areng ning suutlikus täiskasvanuna toime tulla sõltub paljuski õpetusest koolis, õpetaja oskustest, avatusest ning soovist ajaga kaasas käia. Lastele on õpetatud,et koolis käiakse õppimas ja lasteaias mängimas
Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meelte tegevusest, idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab teadvuse sisu. Juhul, kui asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," Leiab, et vaimset substantsi pole, sest tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Mida mõista mina ise või mina all? Kui mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne). Mind ennast ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma,
Kas on saadud piisavalt infot?. Kuulamine ja suhtlemine Enamus kuulevad, aga ei kuula. Tasub kuulamise juures meeles pidada: Kogenud allikad ootavad neutraalset suhtumist. Olla viisakas, sõbralik ja aus. Allikad, kes pole harjunud intervjuudega, vastavad tüüpilisele ajakirjanikule. Öelda, et ajakirjanik vaba tema abi. Reporter peab ego maha suruma. Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi
Tõeline eesmärk siiamaani olnud üks viljatu ning tühine tegevus. Raamatukogudes peab Baconi arvates olema teha avastusi inimeste heaolu nimel. on tohutult raamatuid, aga kui tutvuda nende sisuga, siis võib Neljandaks, teadlastel pole siiamaani olnud avastuste tegemise Baconi arust leida sealt vaid üksteise kordamist ja igavat meetodit ning seetõttu on nad edasi liikunud kobamisi just nagu targutamist vähestel teemadel. Nendega tutvunul on raske pilkases pimeduses. Meetod on kui valgus, mis näitab teed ning otsustada, kas nad väärivad naeru või pisaraid. aitab liikuda sihikindlalt. Ilma meetodita on teadlased ekselnud See, et filosoofid omavahel nii palju vaidlevad, näitab Baconi kujundlikult öeldes kogemuse metsas kui labürindis, leidmata õiget arvates, et filosoofide teooriad ega tõestusviisid ei hiilga erilise teed.
annaabi.ee 
