le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline ja korraprane vaheldumine. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus.
Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem vanus vanem, ~4 miljardit aastat noorem, ~180 miljonit aastat
Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookenaide all umbes 50 km, mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.Näide: graniit. SETTEKIVIM Kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunuid jäänuseid ehk fossiile
Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Mitte kõik kivimid ei tee läbi tervet ringkäigutsüklit. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad setteja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks? Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a) Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade)
hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid ) Mandriline maakoor: Kergem, õhem, 4 miljardi aasta vanune, vanem ja ei teki juurde, levinum kivim- graniit, paksus kuni 80 km, koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. (4 kivimit) Ookeaniline maakoor: Raskem, tihedam, 180 miljonit aasta vanune, noorem ja tekib juurde, levinum kivim- basalt, paksus kuni 10 km, koosneb kivimitest, mis tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel
Tänu sellele, ei pea kaevurid kõrge temperatuuri pärast muretsema. Vaske leitakse ümbruskonnas olevate kivimite kaudu. Enamasti leitakse vaske porfüürilise struktuuriga kivimitest ehk suurel temperatuuril kristalliseerunud tardkivimitest. Maavarade otsija jaoks on see hea viis kuidas kindlaks teha kohta, kust võib leida vaske. Tardkivim purustatakse väikesteks osadeks ning segatakse väävelhappega, millega saab kindlaks teha, kas tardkivimis on vaske või mitte. Kui tardkivimi ja väävelhappe lahust kuumutada siis peaks vask kivimist välja tulema ja väävelhappega ühinema tekitades türkiisi värvusega lahuse. Kui maavarade otsija on rahul tardkivimis oleva vase protsendiga siis asutakse kaevama. Tardkivim on tahke, seega kasutatakse lõhkeaineid, et kivim purustada. Peale lõhkamist jääb järgi sellest kruusalaadne toode, mille kopad tõstavad veoautode peale. Veoautod omakorda viivad selle tehasesse. Olenevalt mis kivimiga tegu on, jagatakse
magmakeha; · daik tardkivimiga täitunud lõhe (Pilt 1); · nekk vulkaani lõõri täitev tardkivimi keha. (1) Purskekivimite lasumusvorm (Joonis 1) sõltub nii laava kogusest, viskoossusest, purske mehhanismist kui ka väljavoolu ala reljeefist. Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavavoolud ja laavakatted, mis on tekkinud vulkaanipurskel välja paisatud või laiali voolanud laava tardumisel. Nad on suhteliselt õhukesed, mõne kuni mõnesaja meetri paksused, kuid levivad suurel, kuni tuhandeid km2 hõlmaval pindalal. (1)
annaabi.ee 
