8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuuline. Taani on juhtival kohal tuuleenergia tootmises. Peaaegu 20% Taanis tarbivast elektrist saadakse tuulegeneraatorite abil. Euroopa Liit on toetanud taastuvenergia projekte, seal hulgas tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutamist Samsø saarel, mis on saanud tuntuks Taani taastuvenergia saarena. Tuntumad taanlased on muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen, ka kirjanik Karen Blixen ja disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele.
Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest. Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde.
Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja paberitööstuses. Laialdane metsaraie hävitab hulgaliselt ökosüsteeme ja tekitab kohalikele majanduslikku kahju. Eriti tõsine on olukord vihmametsades, sest sealsed mullad langevad taimestiku kaitseta kergesti ohvriks kõrbestumist põhjustavale erosioonile Need probleemid jäävad tihti tähelepanuta, kuna arengumaades kasvavad vihmametsad asuvad kallist puitu tarbivast heaoluriigist kaugel. Sageli aga lihtsalt ei soovita majanduslikust kasust pelgalt rohelise mõtteviisi nimel loobuda. Ärimehed peaksid endale teadvustama, et selline tegevus hävitab nende oma elukeskkonda, mida enam raha eest tagasi osta ei saa. Keskkonnasäästlikul mõtteviisil on ka omad ohud. Eesmärkide üllusele vaatamata lähevad rohelised mõnikord liiale, esitades lausa absurdseid nõudmisi. Eestis mõistsid looduskaitsjad
mis kirjeldab i-nda haru toodangu tarbimist. Maatriksbilansi rea üldvõrrand on: n xij + yi = xi , j=1 kus: i tootva haru järjenumber (i = 1...n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang. Harudevaheline maatriksbilanss näeb välja järgmine:
riigis, nendeseas Valgevenes, Mehhikos, Ghanas. Sellele lisandub ka 500 tonni plutooniumit-piisav kogus, et valmistada umbes 200 000 tuumarelva. Kogu Külma sõja ajal perioodil ehitati umbes 125 000 tuumalõhkepead. Tsiviilkasutus: Ülekaalukalt suurt osa maailma KRU-st säilitatakse Venemaal ja USAs: relvade ja laevade tuumajõuseadmete valmistamiseks, Mõlemad riigid on aga asunud oma KRU-d osaliselt lahjendama ning tsiviilkasutusse võtma. Praegu toodetakse 10% USAs tarbivast elektrist nõukogude tuumalõhkepeadest saadud tuumakütuse abil.(3) 7 Uraan: Tuuma märk: 8 Tuumaelektrijaam: 9 Kokkuvõtte Lõpuks saime teada selles uurimus töös et millised on radioaktiivsed (keemilised) elemendid nende nimetused, lühendid ja ka kus nad asuvad perioodilisusüsteemis ning kas nad on tekkinud looduslikult või tehislikult
pahaloomulised kasvajad. Peale terviseprobleemide tekivad alkohoolikutel ka probleemid lähedastega ning peatselt hakkavad purenema kõik lähisuhted. Peamiseks põhjuseks võib olla siis alkoholile kuluv raha, mis tekitab perekonnas rahaprobleeme. Alkohoolik võib muutuda agresiivseks ja kallale tulla. Kui peres on lapsed, võivad need hooleta jääda ning võtta eeskuju oma vanematelt. Sotsiaalse probleemina võib võtta seda, kui alkoholi tarbivast inimesest hakkavad ringi liikuma kuulujutud ning inimesest jääb negatiivne mulje. See viib alkohoolikut veel rohkem masendusse ning õhutab rohkem jooma, et põgeneda oma probleemide eest. Kui inimene käib tööl, ning saadakse teada, et tal on alkoholi probleemid, võidakse ta ka töölt vallandada Eestis sureb igal aastal alkoholist tulevnevatesse vigastustesse umbes 1500 inimest. Suurem osa neist on mehed. Suureks probleemiks on ka alkoholijoobes auto
5 kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.(Vaata Lisa 2,foto 3) Loodusvarad: Itaalias on vähe loodusvarasid. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja-Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Itaalia on vähendanud oma sõltuvust naftast 1975.aastast alates, mil nafta moodustus 71% riigi energiavajadusest. Ikkagi langeb 56% energia tarbimisest nafta arvele. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Tuumaenergia kasutuselevõttu peatas 1987.a. referendum ja selle küsimusega ei tegelda. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe
sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Geograafia Entsüklopeedia lk 224 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 6 Loodusvarad: Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja- Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html
annaabi.ee 
