(halogeenivaba) 12. Loetleda levinuimad kaablite isolatsioonimaterjalid. Mida ei tohi kasutada sees? Miks? X vorkstruktuuriga poluetuleen, PEX. 13. Loetleda levinuimad kaablite isolatsioonimaterjalid. Mida võib kasutada sees? Miks? V tavaline poluvinüülkloriid, sest ta on isekustuv B etuleenpropüleenkummi, EPR, sest ta on painduv 14. Kuidas leitakse paigaldatud võimsusest tarbimisvõimsus? Korterite ja elamute tarbimisvõimsus (Pa) valemiga: Pa = pA + Po, kus A – korteri või hoone kasulik pind m2, p – elektrifitseerimise taset iseloomustav erivõimsus kW/m2, Po – hoone liiki iseloomustav pindalast sõltumatu võimsus kW. Käärid lk 47; Moodle- elektripaigaldustööd. 15. Milliseid tegureid arvestades leitakse nõudlustegur? Mida need tegurid iseloomustavad?
Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Tunnid
Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 Tunnid 5000 6000 7000 8000 9000
montaazitöödeks, 6) saavuta kiiresti seejärel tuule- ja veekindlus, 7) ehita alt üles viimstle ülalt alla 11. Millest koosneb ehitusobjekti elektrienergia vajadus ? Ehitusobjekti elektrienergia vajadus koosneb kraana (al 63 amprit) vajadusest, valgustusest (1000W / 1000m2 kohta, 500W brigaadi kohta), käsitööriistad (brigaadi khta 6-7 kW tarbimisvõimsust), liftid, tõstukid, soojakud (laod, konteinerid, olme(tarbimisvõimsus kokku u 10kW 1le faasile), tehnoloogiline vajadus (betooni kütmine, hoone kütmine, kuivatamine) 12. Mis on ehituse generaalplaan, mida näidatakse generaalplaanil? Üldine ehitusplatsi graafiline kavand, tööolukorra kirjeldus ning selleks vajalikud tugiteenuste paiknemised ehitusplatsil. Generaalplaanil kuvatakse: pinnareljeef ja hoone ning rajatiste kõrgusmärgid, atmosfäärivete
järgmise valemiga n E = P t i = 90 4,11 + 13 2,29 + 4 2,29 + 4 2,29 + 5,5 2,29 + i =1 (2.2) + 66 4,11 2 + 4 4,11 + 2,2 4,11 + 1,1 4,11 = 1003,10, 9 kus E seadme poolt tarbitav energiahulk ööpäevas kWh; P seadme tarbimisvõimsus kW. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete kogu koristusperioodi vältel tarbitud energiahulk on arvutatud järgmise valemiga n E p = E t k = (90 4,11 + 13 2,29 + 4 2,29 + 4 2,29 + 5,5 2,29 + 1=1 (2.3) + 66 4,11 + 4 4,11 + 2,2 4,11 + 1,1 4,11) 10 = 10031,0,
1,5 Allapanu laotamiseks kulub 12 minutit. 5.4. Lüpsmine Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud -16. Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme -16 tehnilised andmed [2, lk. 286] Tüüp Kalasaba Lehmakohtade arv 2x8 Tarbimisvõimsus 11,3 Lüpsjate arv 1 Seadme jõudlus lehma/h - Piirid 70 75 Keskmine 72 Lüpsiaparaatide arv 16 Lüpsja jõudlus lehma/h 70 75
5.4. Lüpsmine Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16. Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme УДА-16 tehnilised andmed [2, lk 286] Nr. Näitajad Andmed 1. Tüüp Kalasaba 2. Lehmakohtade arv 2x8 3. Tarbimisvõimsus 11,3 4. Lüpsjate arv 1 5. Seadme jõudlus lehma/h - 6. Piirid 70 – 75 7. Keskmine 72 8. Lüpsiaparaatide arv 16 9. Lüpsja jõudlus lehma/h 70 – 75 10. Lüpstavate lehmade arv 400 – 600
kergesti rikneda. Generaatori klemmipinge sõltub generaatori rootori pöörlemissagedusest ja mida suuremaks see läheb, seda kõrgemale tõuseb pinge. Pinge tõusu elektrisüsteemis piirab pingeregulaator. Pingeregulaator paikneb rootori ergutusmähise vooluringis. Selle regulaatori korrasolekust sõltub generaatori töö. Käiviti, mis on elektrimootor koos juhtimismehhanismiga, on traktori elektrisüsteemis kõige suurem elektrienergia tarbija. Selle alalisvooluelektrimootori tarbimisvõimsus on 4...8 kW. Käivitamise ajal ühendatakse elektrimootori hammasratas hooratta hammasvööga ja pööratakse väntvõlli pöörlemissagedusega 200...300 p/min. Kuna mootori väntvõlli on raske pöörata ja mootoriks on väikese sisetakistusega elektriseade tõuseb vool mootori vooluringis 300...800 Ani. Traktori mootor peab käivituma kiiresti 20...30 sek jooksul, sest sellist voolutugevust kannatab juhtmestik lühiajaliselt