PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis, Kus MR piirtulu e marginaaltulu, TR kogutulu muut, TP realis kogutoodangu muut (realiseeritava), Q realis koguse muut (realiseeritava) SULGEMISHIND P sulgemis = AVC min = MC, kus P sulgemis sulgemishind, AVC min muutuvkulud on minimaalsed, MC piirkulu. TARBIJA HINNAVARU THV THV = maksmise koguvalmidus tegelik kulu TARBIMISE TASAKAAL (tarbimistasakaal) väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P hind TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma.
on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne
Tabelis on esitatud kolmeliikmelise fikseeritud sissetulekuga perekonna kasulikkuse hinnangud korteri suuruse (m 2) kohta, eeldusel, et korteri muud parameetrid (kvaliteet, asukoht jm), perekonna sissetulek ja muude kaupade tarbimine jäävad muutmata. Joonis 8.1. Kogu- ja piirkasulikkuse kõverad Piirkasulikkuse kahanemise seadus: kauba lisaühiku tarbimisest saadav kasu kahaneb, mida rohkem kaupa tarbitakse. 8.2. Tarbimistasakaal Tarbimistasakaalu uurimine peab andma vastuse küsimusele: kuidas jaotab indiviid oma kulutusi, et maksimeerida rahulolu. Tarbija peab jagama oma piiratud eelarve vahendeid paljude erinevate kaupade vahel. Iga tehtud valik sisaldab alternatiivkulu. Et kulutada mingi kauba peale rohkem, peab ta mõne teise kauba peale kulutama vähem. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks tuleb kulud jagada kaupade vahel nii, et iga ühe krooni eest tarbitud kauba piirkasulikkus
· Kaubanduse puudumisel kujuneb tasakaalupunkt kohas, mis võimaldab ühiskonnale kõrgeima samasuskõvera - s.t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. · Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine · Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et
• Kaubanduse puudumisel kujuneb tasakaalupunkt kohas, mis võimaldab ühiskonnale kõrgeima samasuskõvera - s.t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. • Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine • Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et
Seepärast tuleks hinnata kuivõrd soovitud ost rahuldab tarbijate vajadusi nii hetkeolukorrast kui ka tulevikuvajadustest lähtuvalt. Samasuskõver iseloomustab graafiliselt igas punktis kahe toote võrdväärseid kombinatsioone. Tarbijad otsustavad vaid seda , kui suurest kogusest ühest kaubast nad on nõus loobuma, et saada osta teist kaupa. Eelarvejoon näitab seda, mida kahe kauba erinevate kombinatsioonide korral on tarbija üldse suuteline ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graafiliselt samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt Kõik me püüame oma tegemisi kasulikuks muuta. Kasulikkuse mõistet on majandusteaduses mitmeti tõlgendatud. Tsiteeriksin järgnevalt üht majandusteooria suurkuju Adam Smithi, kes jõudis järgmisele järeldusele: "Miski ei ole kasulikum kui puhas vesi, aga tema eest maksame me väga vähe. Teemandil
annaabi.ee 
