Tajumine (attention) Arusaamine (comprehension) Nõustumine (agreement) Talletamine (retention) Meeldetuletamine (retrive) Otsustamine (decision making) Tegutsemine (action) Joonis 1. Reklaamiteate tarbijapoolse töötlemise etapid. Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud subjektiivset seisundit, nn motivatsiooniseisundit. Motivatsiooni võibki määratleda kui pingeseisundit, mis tekitab, säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas. Reklaamipsühholoogia seisukohalt pakub huvi just see, et motivatsiooni tulemusena kujuneb soov (iha) omandada reklaamitav toode (tarbida reklaamitavat teenust).(Bachmann 1994:33)
psühholoogilised elemendid nende lausete sees (need laused nimetatakse impulikatiivseteks molekulideks). Induktiivne järeldamine - üksikfaktidelt või -tunnustelt üldistele järeldustele või tõdemustele liikumise viis. Deduktiivne järeldamine - üldiselt tõdemustelt või eeldustelt konkreetsete, üksikjuhtude kohta käivate (spetsiifiliste) järelduseni jõudmise viis. Induktsiooni puhul kipub objektispetsiifiline tõendus andma suurema tarbijapoolse nõustumise kui objektispetsiifiline tõendus andma suurema tarbijapoolse nõustumise kui subjektispetsiifiline tõendus. Induktiivne järeldus: 1) Konkreetsed teksti määrangud ja viited. 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lauseobjektide põhjal. 3) Tulemuseks on abstraktsed üldistused. Deduktiivne järldus: 1) Abstraktsed tekstimäärangud ja viited. 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lausesubjektide põhjal. 3) Tulemuseks on konkreetsed üldistused.
nende omaduste ja oma kogemuste alusel tunnetab. Üldiseks reegliks on, et tootesuunas valitsevas markide hierarhias eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi allapoole liigume. Tootekategooria sisene margi paigutamine võib järgida mitmeid strateegiaid. Number ühe strateegia lähtub sellest, et kui ollakse oma kategoorias number üks, siis ilmselt pole probleeme tarbijapoolse margiteadvusega ning kauba nimetus ongi sageli see, mis terve redeli kinnitab. Number kahe strateegia on rakendatav teist , kolmandat jne kohta hõivavate markide puhul. Parim lahendus segmenteerimine. Positsioneerimise rusikareegel: ei tasu võistelda firmaga, millel on väljakujunenud tugev positsioon; võimalik on ,,ronida" üle, ümbert või kõrvalt, mitte aga otse rünnata. Printsiip, mille alusel oma uut toodet või toote reklaamiargumente valitakse, on nimetatud otsi auku
Kaubamärgita toodete müümisel osutatakse üksnes sellele, mida toode sisaldab. Selliste toodete kvaliteet ja hind on üldiselt madalam ning neid pakutakse lihtsas pakendis ilma reklaamita. Kaubamärgiseadus jõustus 1. oktoobril 1992. a. Seadus kehtestab nõuded kaubamärkidele ja nende registreerimise tingimused. Kaubamärgi registreerimise eesmärgiks on ettevõtte toodangu identifitseerimine, selle eristumine konkurentidest ja tarbijapoolse usalduse tõstmine toote kvaliteedi vastu. Usaldus tuleb muidugi kõigepealt ära teenida. Ühel ettevõttel võib olla registreeritud mitmeid erinevaid kaubamärke. Registreerimise järgselt kehtib kaubamärk 10 aastat, seejärel saab tema kehtivustähtaega pikendada. Kaubamärgi registreerimisega kaasneb ka kohustus teda kasutada - kui seda pole 5 aasta jooksul tehtud on võimalik õigust kaubamärgile vaidlustada. Kaubamärkide liigid on:
Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused (näiteks puhastusseadmete ehitamine või rekonstrueerimine asulate punktreostuse puhul) on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 4. Sõidukulude meetod Mingi loodusliku objekti (kaitseala, pargi) tarbijapoolse majandusliku hinnangu aluseks loetakse individuaalsete, erinevast kaugusest objektini jõudmise kulude summa. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (näit. joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku
annaabi.ee 
