Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1. Laenusumma, tähtaeg, intress, viivis 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas ___________ (_________) ____________ (krooni või eurot). 1.2. Laenusumma üleandmine Laenusaajale toimub _________________ (mil viisil, mis tähtajal). Laenusumma ja intresside Laenuandjale tasumise lõpptähtaeg on "___"_________________. 1.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 1.4
esimeses järjekorras põhivõlg VÕS § 88 alternatiivkohustused. Erand on lg 8 pooled saavad kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku, täitmisjärjekorra muutmiseks. Praegu ei ole võlausaldaja tegevusetus nõustumus. Tarvijakreedipuhul läheb põhivõlg enne maha kui teised kohustused, aga tavaolukorras on vastupidi VÕS § 415 lg 2 – praegu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga Tingimused on need tingimused, mis on erikokkuleppe kohta viivise kohta, seega kui on kaasuses välja toodud, tuleb hinnata kas tegu on tüüptingimusega, kas see on saanud lepingu osaks ja kas see on kehtiv Järeldus: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Täiendavad küsimused: (a) millal muutub sissenõutavaks viivis, kui tasumine on kokku lepitud arve esitamisest?
õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt. Enim levinud rikkumised mida menetleb Tarbijakaebuste komisjon VÕS § 48. Tarbija teavitamine taganemisõigusest (1) Pakkuja peab tarbijale kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival andmekandjal teatama, et tarbijal on õigus lepingust taganeda VÕS §s 49 või, kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, VÕS §s 409 sätestatud alusel, samuti teatama selle õiguse teostamise viisi ja tähtaja, märkides teates oma nime ja aadressi ning teate saatmise või andmise aja. (2) Nimetatud teade peab võimaldama kindlaks teha, missuguse lepingu kohta teade on antud. Teade tuleb tarbijale teatavaks teha sel viisil, et tarbija saaks oma õigustest aru. Tarbija poolt teate kättesaamise aja peab tõendama pakkuja. § 49. Taganemisõigus 1
tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kiirlaenude puhul ongi tavapäraselt tegemist tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepingutega. Tarbija saab valida vaid laenu suuruse ja laenuaja pikkuse, laenulepingu muud tingimused ei ole eraldi läbi räägitavad. Tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga ette nähtud liiga suurt leppetrahvi, viivist või muid sarnaseid kulusid võib pidada ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks ja seetõttu tühiseks. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja §436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. ___ Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsis14 tõdetakse, et TsÜS-i kui
RK: „Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga või olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, (sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata,) võib olla ebamõistlikult kahjustav. RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega Asjaolud: Helve Laksbergi hagi Merily Allaku vastu ostuhinna, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks Õiguslik probleem:
sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
annaabi.ee 
