ettevõtjad ja põllumajandussektoris töötavad põllumehed. Töötavad inimesed saavad vajadustele vastava tarbijakrediidi oma tööandjatelt. Juhul kui on olemas osamakselised abistamisfondide või pensionifondide skeemid, saab seda veelgi mugavamalt teha. Mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid ja põllumajandussektori maarahvast, saab seda teha läbi ühistupankade või läbi teiste valitsuse loodud spetsialiseeritud asutuste. Tarbijakrediidiga kerkib alguses esile oluline küsimus. Küsimus on selles, et kas elatustaseme tõstmise võidujooksus on soovitatav julgustada inimesi elama üle oma võimete. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast võib see ükskõik mis ühiskonna, ka lääne suure tarbimisega ühiskonna jaoks ehk tunduda üsna soovimatu. Paljud sotsioloogid ja majandusteadlased on mures selle rikaste riikide nähtuse üle. Kuigi sotsioloogid on mures "oma võimete piires elamise" ihaldatavuse
valdkondades:18 eksitav-, ebaaus- ja agressiivne kauplemisvõte, kaugturustamine, kaebuste lahendamine, nõuda tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist, teavitada üldsust ohust tarbija õigustele, ettekirjutuse tegemine teenuse pakkumise peatamiseks jmt).19 Tarbijakrediidiga seonduvalt on Tarbijakaitseameti ülesanne teostada järelevalvet vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise üle (VÕS § 403-2). Institutsionaalses mõttes teostab järelevalvet tarbijakrediidi väljastavate ettevõtjate (krediidiasutuste) üle lisaks Tarbijakaitseametile ka Finantsinspektsioon. Erinevalt tarbijakaitsealasest järelevalvest tegeleb riiklik finantsjärelevalve eelkõige finantsjärelevalve subjekti riskidega
See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga või olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, (sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata,) võib olla ebamõistlikult kahjustav. RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega Asjaolud: Helve Laksbergi hagi Merily Allaku vastu ostuhinna, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks Õiguslik probleem: Leppetrahvi sissenõudmine võib olla vastuolus HUP-iga, kui rikutud kohustusest ei tekkinud
edastada ja müügilepingu olemasolul ka viide sellele, et lepingust taganemise korral müügileping ei jõustu. Selgituste andmisel tuleb tähelepanu pöörata krediidisaaja arusaamisvõimele. See tähendab, et krediidiandja poolt antav informatsioon on piisavalt selge, kui iga keskmine isik on võimeline esitatavast informatsioonist aru saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte Tulenevalt VÕS § 4032 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; 2) hindama tarbija krediidivõimelisust ja
Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kolleegium mainib lisaks, et tüüptingimustes ei saa kehtestada VÕS § 161 lg-st 2 erinevat korda, see oleks ebamõistlikult kahjustav tingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui
annaabi.ee 
