ümbrikupalk maksupettused, Muud skeemid Raamatupidamise põhinõuded: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus • Kutsealane kompetentsus • Kutsealase tegevuse kvaliteet • Kindlustunne Kliendisuhete eetika. Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Pahatahtlikud kliendid. Tarbija pühiiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid;
Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad – kompetentsus, seaduskuulekus, konfidentsiaalsus, ausus, objektiivsus Ohud – ümbrikupalk, maksupettused, muud skeemid Raanatupidaja eetikakoodeks – usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, tegevuse kvaliteet, kindlustunne Kliendisuhete eetika. Eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse info edastamist,konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbija põhiõigused: Turvalisus – olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ohtliku ning kasutamiseks keelatud kauba või teenuse eest Informeeritus – saada tõesti teavet pakutavate kaupade ja teenuste kohta Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid Õigus olla kuuldud – võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitist endale tekitatud kahjude eest
põhimõtete ja nõuete tundmist. Raamatupidaja eetikakoodeks: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus • Kutsealane kompetentsus • Kutsealase tegevuse kvaliteet • Kindlustunne 9. Kliendisuhete eetika. Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Pahatahtlikud kliendid: Müüjat kahjustava käitumise võib jagada: tarbija püüab aktiivselt ja teadlikult müüja arvelt kasu saada; tarbija jääb passiivseks ja laseb juhuslikult tekkinud olukorral enda kasuks areneda; tarbija petab müüjat, ilma et ta ise mõistaks käitumisviisi ebaseaduslikkust või siis tarbija ei taju olukorda müüjale kahjulikuna. 10. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbija põhiõigused:
mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Pahatahtlikud kliendid Müüjat kahjustava käitumise võib jagada: tarbija püüab aktiivselt ja teadlikult müüja arvelt kasu saada; tarbija jääb passiivseks ja laseb juhuslikult tekkinud olukorral enda kasuks areneda; tarbija petab müüjat, ilma et ta ise mõistaks käitumisviisi ebaseaduslikkust või siis tarbija ei taju olukorda müüjale kahjulikuna. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Eetiline tarbimine: ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Vastutustundlik e. eetiline tarbimine tähendab, et tarbijana saame aru asjade omavahelistest seostest ja tunnetame ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid. · Ökoloogiline tootmine · Õiglane kaubandus · Kasutusiga
Tarbija põhiõigused on õigus füüsilisele ja majanduslikule turvalisusele, õigus valida mitme pakkuja vahel, õigus enda arvamust ja kaebusi kuuldavaks teha ning õigus korrektsele informatsioonile. Lisaks klientide huvidele tuleb toote loomisel ja teenuse pakkumisel arvestada intellektuaalse omandi õigustega, mis kaitsevad avastusi, leiutisi, kunstiteoseid, tööstusdisaini lahendusi ja kaubamärke ning millega sätestatakse kaitse kõlvatu konkurentsi vastu. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Müüjat kahjustava käitumise võib jagada neljaks: tarbija püüab aktiivselt ja teadlikult müüja arvelt kasu saada (nt vahetades poes kauba hinnasildi soodsama vastu); tarbija jääb passiivseks ja laseb juhuslikult tekkinud olukorral jätkuda (nt jättes reageerimata, kui müüja annab tagasi liiga palju raha); tarbija petab müüjat, ilma et ta ise mõistaks käitumisviisi
annaabi.ee 
