aretustööd,selahulgas paaridevalikut.Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk-suureneb järglaste heterogeensus,mis on seda suurem,mida enam vanemaid teineteisest geneetiliselt erinevad.ristandid on tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav-
56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Geneetiliste haiguste tõrjeprogrammi eesmärk on vältida defektsetegeenide edasikandumist vanematelt järglastele. See saavutatakse geneetilise haiguse või defektgeeniga loomade praakimisega (ingl. k. culling). See ei tähenda ilmtingimata loomade tapmist, vaid seda, et selliseid loomi ei kasutata aretuses. Lemmikloomade puhul tuleks sellised loomad steriliseerida, põllumajandusloomade puhul kasutada nn. tarbeloomadena. See ei välista ka täielikult selliste loomade kasutamist paarituses, kuid vältima peab seda, et nad pääseksid olulisel määral mõjutama liigi või tõu genofondi. 57. Kuidas on võimalik vältida retsessiivsete defektide esinemist olukorras, kus heterosügootseid isendeid populatsioonist ei kõrvaldata? Peamine printsiip retsessiivsete anomaaliate tõrjel on see, et olenemata sellest, kui suur on ebasoovitava alleeli sagedus populatsioonis, on defekti esinemist loomadel
· Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne, 2) keerukas. · Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, järglasi ei võeta. · Lihaloomade saamisel sea- ja veisekasvatuses. · Ristandjärglased on suurema elujõuga, vitaalsemad, kiirema ainevahetuse ja kasvuga. · Seetõttu on parem söödakasutus ja tapaküpsus saabub varem · vahelduvristamine - Sarnane keerukale tarberistamisele, kasutatakse kahte või kolme tõugu. · Esimese põlvkonna (F1) emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda
somaatiliste rakkude arv, bakterite arv ja karbamiidi sisaldus. 4. Valiku mõiste ja meetodid Looduslik valik ellu jäävad enamkohanenud isendid, kes on kiiremad tugevamad, haiguste suhtes resistentsemad ja omavad värvust mis jätavad nad märkamatuks. Kunstlik valik e selektsioon inimtegevuse tulemusena valitakse järgmise põlvkonna vanemateks soovitud tüübi ja jõudlusomadustega isas- ja emasloomad, teised praagitakse või kasutatakse tarbeloomadena. Valik on diferentseeritud sigimine. Valikumeetodid: 1. Valik ühe tunnuse järgi praktikas kasutatakse seda harva. SE = h2 x SD võimaldab arvutada valikuedu põlvkonna kohta SE= (h2 x SD)/PI võimaldab arvutada valikuedu aasta kohta 2. Tandemvalik valik toimub ühe tunnuse järgi mõne põlvkonna jooksul. Kui eesmärk on saavutatud, võib valikutunnust vahetada. 3
Omavahel ristatakse ka lihatõugu veiseid - heteroosi eesmärgil. Laialdaselt kasutatakse tarberistamist seakasvatuses ja linnukasvatuses. Ristandpõrsad on suurema kasvukiirusega ja parema söödaväärindusega, mis omakorda tõstab seakasvatuse majanduslikku efektiivsust. Linnukasvatuses saadakse lihatõugude ristamisel broileritibusid. Lihtne tarberistamine seisneb selles, et paaritatakse kahte tõugu loomi ja saadakse ristandid, keda kasutatakse tarbeloomadena. Sea- ja linnukasvatuse aretusprogrammides toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme. Lihtsaim skeem on F1 põlvkonna järglaste kasutamine tarbeloomadeks, kus kasutatakse ära dominantsusest tingitud heteroosiefekt (*). Keeruka tarberistamise korral ristatakse F1 ristandemasloomi kolmanda tõu isasloomaga,
annaabi.ee 
