Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle meelids seal ja linn jäi sealt mitme kilomeetrite kaugusele. Kord ütles ta nii: ,,Tasapisi hakkasid teemad muutuma. Linn taganes ära kuhugi kaugele."Edgar
sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik o eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud o Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht ü Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis ü 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni, ü tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel, ü hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus, ü 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, ü
Luce keelekasutus on rahvapärane, saaremaalike murdejoontega. 9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt) Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma. Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni. Tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel. Hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus. 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, põhjaeesti keel muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-Eesti murdealadel. 10. 19
Joonis 1. Teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse koostoimel kujuneb looduskir- janduse tuumala. olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu
seotud olla, nt Moby Dick. Kadri Tüüri kriteeriumid (Tüür 2003: 11) Looduskirjanduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus
15 Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Nimelt võttis kuulus õigeusu misjonär Permi Stefan juba 1370. aastail kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Vanapermi kirjakeel oli kasutusel kuni 17. sajandini ning taandus siis kirikuslaavi keele ees. Juba 18. sajandi lõpul hakati taas vaimulikku kirjandust ning 19. sajandil ka ilmalikku tarbekirjandust komi keelde tõlkima, ent nüüd kasutati komi keele ülesmärkimiseks kirillitsat. Tõlkeid tehti erinevatesse murretesse. Mitmed komi rahvuslased (eeskätt Georgi Lõtkin) töötasid ühtse komi kirjakeele loomise nimel, kirillitsale lisati mõnede komi häälikute tarvis lisamärke. Nõukogude ajal loodi sürja- ja permikomidele eraldi kirjakeel. 1930. aastail kasutati nende ülesmärkimiseks ajutiselt ladina tähestikku, siis aga pöörduti tagasi kirillitsa juurde.
annaabi.ee 
