Põldhiir noori puid, koorides tüvede juurekaela talvel lume all, kui taimede ümbert on jäänud sügisel hein niitmata või maha tallamata. Võimaluse korral kõigile puudele paigaldada pisinäriliste rüüste vastu tüvekaitsed. Olulisim ulukkahjur tarastamata noores maarjakasekultuuris on Metskits aga metskits. Suure asustustiheduse korral vigastavad sokud puid sarvedega tüvekoort nühkides. Vigastatud koorehaavast tungivad puitu haigustekitajad ja seeneeosed, mis põhjustavad puidumädanikke. Parim võimalus kaitsta puid
Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad ja kaovad. Nt prof. Jüri Uluots kirjeldab enda loengus Eesti külakogukonnas 19. sajandi lõpus eksisteerinud tavanormi, mille kohaselt külakogukonnas mindi heina ühiselt niitma. Tavanormi mõte oli see, et kuna heinamaad olid looduses tarastamata, siis mindi heinategemiseks koos õue, et ei tekiks piiritlemata looduse üle tülisid. See tava kadus 20. sajandi algul kui talunikel olid omad kindlad piirimaad, mis olid täpsemalt looduses paika pandud. Tänavu arvatakse ekslikult, et siis mindi nagu talgutele, aga tegelikult oli mõte igasugused lahkarvamused juba eos lahendada. Siinkohal on näha inimeste omavahel kokkuleppelist normi, mis töötas ja millega kõik olid nõus.
VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine (AÕS § 36) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale
Valdus kui õigussuhe. Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta õigus kinnisasjale. Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina. VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine: VÕS par 36 1. Valduse omandamine tegeliku võimu saamisega Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmisega; ta lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. o Tegeliku võimu olemasolu Tarastamata kinnisasjade (põllud, metsad väljaspool asulaid) ning vallasasjade puhul, mis on suvalistele isikutele kättesaadavad (sõidukid väljaspool hooneid), sekkub käibearvamus ja määrab, kes on valdaja. Siin tehakse järeldus isiku õiguse põhjal oma valdusele, sest kui on teada, kellele niisugused esemed kuuluvad, käsitletatakse tavaliselt õigustatud isikut kui hoidjat ja valdajat.
VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine (AÕS § 36) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega
annaabi.ee 
