aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale
Suvi: detsember, jaanuar, veebruar Sügis: märts, aprill, mai Talv: juuni, juuli, august 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on
moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754 m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem
Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. · Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel. · Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. · Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel · Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel
Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid, nad on muutunud inimestega sõbralikemaks. Mineraalsed -ja energiavarad Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas. Sütt kaevandatakse nii Põhja- kui ka Lõunasaarel. Rauamaaki leidud Põhjasaare läänepoolses osas, kus teda toodetakse nii ekspordiks kui ka ümber töötamiseks rauaks Aucklandisse. Maagaasi on leitud Taranaki piirkonnas, gaasi kasutatakse põhiliselt energiamajanduses, kus ta moodustab olulise osa, natukene leidub veel paekivi, hõbedat ja boksiiti neid maavarasid kasutatakse riigisiseste vajaduste rahuldamiseks. Kulda kaevandatakse perioodiliselt, kulla kaevamine on kindla riikliku kontrolli all. Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Põhjasaarel saadakse seda Waikato jõest, Lõunasaarel aga Clutha ja Waitaki jõgedest ning Fiorland`s Lake`st. Ligi
Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine
6.Esindatuse komisjonid. – 1)Selleks, et kindlustada Esindajatekojas Uus- meremaa elanike esinduse normide perioodiline läbivaatamine, asutatakse kaks alalist komisjoni: üks Põhjasaarele, mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse Komisjoniks”, ja teine Lõunasaarele, mida nimetatakse “Lõunasaare esindatuse Komisoniks”. 2)Kumbki mainitud komisjonidest koosneb viiest liikmest, ja nimelt: peainspektor ja krooni maade territoriaalsete ringkondade Taranaki ja Ouklandi komisarid on vastavalt, kolme ametliku liikmena Põhjasaare Komisjonis; Krooni Westlandi, Kenterberi ja Otago maade territoriaalsete ringkondade komisarid on vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks. Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab Esindajatekoda aeg-ajalt määrama komisjonide mitteametlikeks liikmeteks. 7
annaabi.ee 
