*Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud
Suurematest masinatest lükati läbi ka järjest väiksemaid ning nii moodustus turvaline galerii laagrist linnuseni, mille varjus sõdalased said linnuseni liikuda. Masin liikus puust rullidel või ratastel ning seda liigutati vintside või masinas olevate sõdalaste poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive. Tule kaitseks kaeti "loom" sõnniku, märja rohu ja nahkadega. Seadeldise sai varustada ka müürimurdjaga (taraan), mida kutsuti "jääraks" - sõjamasina rajajad said selleks inspiratsiooni jäärade paaritusvõitlusest. Raud-, kivi- või puupeaga rammnuiasid ehk "oinapäid" löödi rütmiliselt vastu piiret või värvavat selle purunemiseni. Varbola Vahvad Vennad taastasid "kassi ja oina" 2002. augustis. Ehitus kestis viis päeva. Masina rajamist toetas Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kultuurkapital. Tugev palkehitis asub kolmel puuratastega sillal ning on kaetud toorete metsloomanahkadega
u 1900 Sumerid kasutavad esimesena silpkirja. Ebla linn Mesopotaamias hakkab kaubitsema Vahemere äärseye rahvastega. Ilmuvad nelja- rattalised vankrid. U 1950 Assüüria kaupmeeste koloonia asutamine Anatoolias Kanesis u 1850 Juudi alghõimud liiguvad Babülooniast Kaananisse (Aabraham) u 1800 Lähis-Idas võetakse kasutusele kahe- u 1800 Egiptuses võetkakse kasutusele hobused u 1800 Skandinaavia rabadest on leitud rattaline sõjavanker ja taraan tolleaegseidpuuatru. Pronksesemed viitavad Päikese kultusele u 1775 Zimri-Limi palee ehitamine Maris. Palee arhiiv sisaldab 17500 savitahvlit u 1783 Egiptuse Keskmise riigi langus
skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40.Hellebard-ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks. 41. Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest 42. Turniir-aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse, kus demonstreeriti oma vaprust. 35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus
ründerelvad: lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad) * uute relvade katsetamine kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht
levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Skraa tsunfti või gildi suurkiri Sell ametit õppiv käsitööline, abistab meistrit Bayeux vaip William 1 vallutaja sõjakäiku kujutav 70 meetri pikkune seinavaip
annaabi.ee 
