LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud.
Viimastest on tuntuimad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse
Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused pangametsade kasvuks. Põhja-Eesti rannikumadalik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Suuri kivikülve esineb Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu poolsaare metsas ja rannas, mis oma ca 400 ha pindalaga on üks suuremaid Eestis ja kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Mahult kuuluvad esikümnesse Juminda poolsaarel asuv Majakivi ja Turbuneemes paiknev Painuva kivi. Kõrguse poolest on tähelepanuväärsed Tammispea rahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeal. Põhja-Eesti rannikumadalikku eristab lõuna pool paiknevatest lavamaadest Põhja-Eesti klint,
Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on
15 3.98 0.45 11 FPO Puulaiu 6.5 6.24 1.14 10 FPO Viinistu 6.1 5.86 0.75 22 FPO Keila-Joa 4.15 3.98 0.47 8.9 FPO Leppneeme 8.45 8.11 2.44 19.5 FPO Paldiski lossimiskoht 5.9 5.66 0.78 18 FPO Tsitre 4.65 4.46 0.82 30 FPO Rooglaid 6 5.76 0.9 3.6 0 FPO Tapurla 5.83 5.6 1.13 24 FPO Pärispea 6 5.76 1.19 22 FPO Lohusalu 4.6 4.42 0.97 29.4 FPO Ristna 12.98 12.46 11.03 110.3 0 PTM Leppneeme 12.96 12.44 10.98 73.6 0 PTM Kurkse 4.47 4.29 0.52 15 LLS Kurkse 5.9 5.66 1.8 29.4 FPO Salmistu 4.3 4.13 0
Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse
926637 25187 Tapa vald 32333 5900790-1Tapa mõis 59.25180225.938633 32333 Tapa vald 93562 5900791-1Tapa mõis 59.25132225.938546 93562 Tapa vald 93367 5900792-1Tapa teeris59.45357525.944698 93367 Kadrina vald 26562 5900793-1Tapa teeris59.455 25.94351 26562 Kadrina vald 32817 4900616-1Tapiku 58.78362526.125814 32817 Pajusi vald 32818 4900615-1Tapiku 58.78340126.125969 32818 Pajusi vald 129049 33502-1 Tapurla 59.60057825.553838 129049 Kuusalu vald 129050 33503-1 Tapurla 59.60056125.553353 129050 Kuusalu vald 12216 33501-1 Tapurla kül59.60733125.558640 12216 Kuusalu vald 29251 5100527-1Tarbja 58.92969525.590593 29251 Paide vald 29303 5100528-1Tarbja osa 58.93030025.603075 29303 Paide vald 33541 5100529-1Tarbja osa 58.93014525.602852 33541 Paide vald 20562 7800937-1Taremetsa 58.18242426
annaabi.ee 
