Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. 1920
o Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid talude väiksus, mehhaniseerituse madal tase ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elekter polnud maale veel jõudnud. o Tööstus Eesti o Eesti suurimad tööstusharud olid tekstiilitööstus ja masinaehitus. Olid ka veel põlevkivikaevandused ja seda töötlevad tehased, puidutööstus saeveskid, tikuvabrikud ja mööblitehased, kui ka tselluloosi-ja paberivabrikud. Rajati meiereid ja tapamaju. Eriti hoogsalt arenes tööstus 1930.aastate lõpus, mil tööliste arv tõusis I maailmasõja aegsele tasemele. Läti o Lätis domineerisid puidu-ja metsatööstus, neile järgnesid metalli-ja masinaehitustehased, toiduainete- ja tekstiiliettevõtted. Läti tööstustoodangu kasvutempo oli üks kiiremaid Euroopas. Leedu o Leedus edenes tööstus suhteliselt aeglaselt, põhinedes eelkõige põllumajandussaaduste töötlemisel
eksportiv riik. Majandusreformid, mis algasid 1990 aastate alguses, tõid loomakasvatuses kaasa nii karja suuruse kui ka toodangu vähenemise. 1992. Aasta alguses tekkisid suured raskusd piima- ja lihatoodete turustamisega. Tootmise madala rentaabluse tõttu hakkasid loomakasvatajad ja piimatootjad 1990 alguses otsima võimalusi oma toodangu vähesel määral ise töödelda. Loomakasvatusfarmid asusid rajama kohapeale tapamaju ja piimatootjad meiereid. Tootjate survel võttis valitsus vastu subsiidiumite andmist loomakasvatussaaduste tootjatele.Iga kilo realiseeritud liha ja piima eest laekus tootja kontole eraldis riigieelarvest. Hiljem hakkasid subsiidiumid järkjärgult vähenema. Raha hakkas laekuma suur hilinemisega ja tootjate sõnul polnud sellisest abist abi. Maareformi eesmärk tunnustada maa minekut eraisikute ja eraettevõtjate valdusesse.
, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost. Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetetööstuse ettevõtteid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastel siiski madalamaks. Mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega. Põhjuseks oli asjaolu, et osa ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangut kvaliteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-Euroopaga. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). 4
8.1 Ajalugu AS Nõo Lihatööstus asutati 1992 aastal. 1. augustil 1992 aastal valmis esimene toodang , kus päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Esimene kauplus avati Tartus, kui tootega kaubeldi ka turgudel. Aastatel 1993-1995 laiendati pidevalt tööruume ning nendel aastatel viidi 40% toodangust Venemaale. Kuid kui Venemaa sulges oma piirid pidi Nõo välja töötama uue müügistrateegia. 1996 aastal oli AS Nõol 18miljoni kroonine aastakäive ning sigade tapamaju ehitati pidevalt juurde. 1999 aastal võttis Nõo kasutusele uue kaubamärgi nimega Lihavürst. 2002 aastal sai Nõo endale Tunnustatud Eesti Maitse märgi ning liitus Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga(ELA). 2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009- 2010 aasta plaanid on laiendada ettevõtlust, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiat. 8.2 Tooted
annaabi.ee 
