tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a) Kõige rohkem tallesid Eestis on ühel lambal 6. Kõige raskem lammas Eestis 135 kg. Lammaste mass: emased: 55 -65, isased 80 - 90 kg ja Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas.
Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste
ettevõtete juhtide algatusvõime langusele. Käsumajandusega seondus kõikvõimalike partei ja täitevvõimu ametnike õigus sekkuda ettevõtete tegevusse. Tagajärjeks oli tootmisvõimsuste ebapiisav kasutamine. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) Teravili 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100
Linnuliha osa, % 16 17 21 21 21 21 19 18 20 20 Eesti rahvaarv, mln (aasta alguse seis) 1,37 1,36 1,36 1,35 1,35 1,34 1,34 1,33 1,34 1,34 1 Keskmine munatoodang kana kohta (juriidiliste isikute põllumajanduslikud majapidamised); 2 linnuliha tapakaalus; 3 linnuliha eluskaalus Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193 695,7* - 8,1 1112,4 9 1992 142,8 - 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282
Seetõttu valgu rasvaühiku kasutamine võib anda objektiivsema pildi loomakasvatuse kogutoodangust. Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta. Peamisteks produktiivsuse näitajateks on: piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas ja villatoodang ühe lamba kohta aastas. Dünaamika: 1. Liha kogutoodang (tapakaalus) sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Seetõttu liha kogutoodangu dünaamikas jälgitavad tendentsid on analoogsed sigade arvu dünaamikas valitsevate muutustega. Juba 1960. a. ületas liha kogutoodang ennesõjaaegse taseme. 1983. a. ületas liha kogutoodang 200 tuhande tonni piiri ja edaspidi oluliselt enam ei suurenenud. Üle 200 tuhande tonni oli liha kogutoodang kuni 1990. aastani
Ressurss/kasutamine 411,0 345,0 48,4 193,4 Eksport 125,1 105,3 21,6 5,4 Varude muutus 18,6 –12,6 –0,6 5,2 Tarbimine kokku 267,3 252,3 27,4 182,8 Liha ressurss ja kasutamine, 2011 (tapakaalus, tuhat tonni) Liha kokku Veiseliha Sealiha Linnuliha Toodang 83,1 12,3 50,4 17,4 Elusloomade import 0,3 0,2 0,0 0,1 Liha import 68,0 7,3 33,2 22,2 Ressurss/kasutamine 151,4 19,8 83,6 39,7
alguses. Muidugi takistasid lambakasvatuse arengut toodangu realiseerimise probleemid. Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 01.01.) Aasta Lammaste ja Lammaste Toodetud Toodetud kitsede arv arv lamba ja lambavilla kitseliha (t) tapakaalus (tuh. t) 1938/1939 695,7* 8,1 1112,4 1992 142,8 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282 1994 83,3 82,2 1,3 241 1995 61,5 60,0 0,8 174 1996 49,8 48,15 0,5 159
annaabi.ee 
