Laozi enda jaoks oluline, kindlat seisukohta ei saa võtta, kuid jällegi Lao Zi teos ,,Daodejing" on siiski ka maagiliste joontega. Hattstein räägin edasi, et muutunud taoismi (rahvaliku taoismi) suur mõju religioossetele inimestele tõi kaasa rahvaliku taoismi kujunemise, mis on pigem religioosne ja maagiline kui filosoofiline õpetus. Kesksele kohale tõusis usk, et on võimalik luua igavese elu eliksiiri. (Hattstein 2007: 44) Nüüd on oluline ära märkida, et Taoistlikke kirjateoseid ei tohiks kindlasti lugeda süna-sõnalt, vaid sõnade taga tuleks näha sügavamat sisu. Nagu The Tao and Taoismi leheküljel on kirjutatud: ,, Maagilised uskumused võivad lääne lugejaile imelikud tunduda, kuid seda vaid seetõttu, et teoseid loetakse otseselt, ei proovita süveneda Taoismi olemusse, võttes kõike otseselt, kaotame me päris kindlasti loo idee. ,, (The Tao and Taoism...) Taoismi kahe peamise autori, Lao-Zi ja Chuang-tzu, teoseid saab iseloomustada nende
Dao-de Jing on oma toonilt teos valitsevale kihile oma ja teiste elu korraldamiseks, mis tagaks elu toitmise-kasvu. See on teos valitsejale, kes püüdleb läbi enesetäiustamise rahusse, et ühineda kogu elava kuluga. Selles on seetarvis kirja pandud üldised elulaadilised alused, praktilise teostamise põhiprintsiibid ja meditatiivse protsessi sisuline kirjeldus. Samas puuduvad konkreetsed tehnikad – neid peeti tõelisteks saladusteks. Taoistlikke praktilis-filosoofilisi (Laozi ja Zhuangzi) tekste ei saa vaadelda nii nagu kreeka puhtalt spekulatiivseid-filosoofilisi tekste. Taoistlike tekstide taga oli kinnine traditsiooni edasiandmine "õpetajalt õpilasele", kusjuures tähelepanu keskmes oli eriliste tehnikate või kunstide (shu) õppimine ja praktika, mis said ajapikku nimeks "tao kunstid" (dao shu). Just need kunstid on nii või teisiti ka Laozi ja Zhuangzi tekstide tähelepanu keskmes. Muu kas
rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" ja "Nihongi" kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse. Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu
kellel ei ole perekonda, kes neid austaks. Iga aasta seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval tuuakse neile ohvriande, loetakse palveid ning viiakse läbi liturgiaid, et anda vaimudele rahu ning hoida neid inimestele kurja tegemast. Selle püha ettevalmistamisest võtab osa kogu kogukond. Ennustamine Tänapäeval võib Hiinas taoistlike templite ümbruses kohata taas ennustajaid. Neid võib olla ka budistlikes templites, kuid taoistlikke preestreid peetakse paremateks ennustajateks. Tavaliselt kasutatakse sadat ennustuskepikest. Neist hoitakse kinni ja neid raputatakse, kuni üks välja kukub. Igal kepikesel on number, mis on seotud mõne taoistliku jumala, nagu näiteks Taeva valitseja, või taoismi rajaja Lao-zi Nefriitkeisri sõnumiga. Ennustajad rõhutavad, et õnn on iga inimese enda kätes ning et seda mõjutavad ka teod. Ennustaja annab nõu, kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde
taoismsi ka mitmid ettekirjutisi, mis õpetavad inimesi teisi austama ja elama hüvelist elu. Kolm teed Hiinas kombineeritakse taoismi eetilisi eesmäeke sageli konfuatsinismi ja budismi omadega. Taoistid võtsid omaks sellise konfuatsianistliku vooruse nagu austus korra vastu ja ning budistliku enesearendamise ideaali ja moraalsel teel käimise ideaali. Nad mõistsid, et need kolm teed pakuvad üksteist vältida liialdusi kõigis ja võtta omaks taoistlikke tarkade õpetusi. Õige käitumine Vastavalt taoistlikule arusamaale elab hoolikalt eetilist teed järgiv inimene kauem. Mõned ammused targad soovitasid võtta akeemikute valmistatud segusid, kuid need võisid toimida ainult juhul, kui nende eliksiiride valmistajd ja kasutajad elavad taoistlike moraalinõuete kohaselt. Tänapäeval arvatakse taoistliku preestri rituaalid tervise ja pika eluea kindlustamiseks toimivat juhul, kui nende läbiviija elab eetilist elu.
teised süsteemid. Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" (712) ja "Nihongi" (720), kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse (vaata artiklit Jaapani mütoloogia). Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed (sealhulgas võib-olla ainude
kanalit, esitades mitmeid stseene Hiina ajaloost, ning ujuvad lootosed segunesid vee peal kunstlike lilledega. Sellised aiad said keisririigi valitsejate show-paikadeks, kuigi need hävitati järgmiste keisrite poolt. Piisavaid teateid hiina maastikukujunduse vormilistest elementidest - paviljonidest, tiikidest, kividest ja puudest ilmub alles Liu Sung dünastia ajal (420-479) Nankingis. Seal esindasid nad taoistlikke printsiipe, mis püüdsid inimest juhatada sügavamasse füüsilisse ja vaimsesse kontakti loodusega. Need põhimõtted olid kõige selgemalt esindatud 4.-5. saj budismis, eelkõige ch'an- budismi panteistlikus filosoofias. 4. sajandil AD soodustas maastikupoeetikasse ja maastikumaalidele tõlgendatu looduse väljendamise hindamist, mis muundati ümber aedadesse. 5. sajandil levis budism Indiast Hiinasse, sellega koos ka spirituaalsuse lai levik looduses. T'ang'i dünastia jooksul (618-907
annaabi.ee 
