Siis tuleb Brack ja teatab, et Lovborg lasi end maha (või lasti maha, selles Diana salongis), suri haiglas. Teab, et tegemist oli Hedda püstoliga, politsei ei tea. Põhimõtteliselt annab see Brackile Hedda üle võimu, kuid seda mõtet Hedda ei talu. Nad olid vahepeal sõlminud mingi kolmnurgakokkuleppe.... vist nii et Brackiga hakkab Hedda oma meelt lahutama, aga kes teab... midagi surub Brack sellele. Hedda läheb teise tuppa, mängib klaveril jupi metsikut tantsuviisi (Jorgen ehmub ja keelab, surmade pärast), räägib veel sealt kõlava häälega ja laseb end maha.
Seda "toodavad" Adelgidae sugukonna lehetäid või suured lehetäid sugukonnast Lachnidae. Lehetäid purustavad puulehtede ning okaste kiud, imevad neist mahlad välja ja jätavad endast maha magusate, kleepuvate väljaheidete kirme. *Kui mõni töölistest juhtub leidma eriti rikkaliku korjeallika, lendab ta taru sissepääsu juurde ja demonstreerib erilist tantsu. Tema liigutusi jälgivad teised mesilased, kes saavad tundlate ja tantsuviisi kaudu teavet mitte ainult korjekoha, vaid ka seal leiduva nektarihulga kohta. *Tööline peab külastama enam kui 1000 lille, et saada oma tagumistel jalgadel paiknev "korvike" täis. Kasutatud lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/07/folk_33.htm
kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega. CYRILLUS KREEKI LOOMING Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks
väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh "Väike lillelaul") on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 19251927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning
ning oli kogujate hulgas üks innukamaid, esimesena võttis ta selles töös kasutusele ka fonograafi, mis võimaldas rahvaviise ja pillilugusid vaharullidele jäädvustada. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust üles kirjutatud laulu. Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh ,,Väike lillelaul") on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 19251927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning
annaabi.ee 
