Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid
jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru
Etendus põhieb vendade Grimmide samanimelise muinasjutu ainetel. Jacob Ludwig Karl Grimm ja Wilhem Karl Grimm on saksa lastekirjanikud, kelle jutukogumikud on väga populaarsed ülemaailma. Seda balleti võivad nautida nii lapsed kui vanemad. Laval toimub koguaeg aeg midagi, tantsustseenida vahel ei ole pause ning stseenivahtused toimuvad publiku silme all. Suurt rõhku on pandud liikuvusele. Lavakujundus oli suurepärane ning muusika sobis ideaalselt kokku iga liigutusega laval. Tantsuseaded olid detailselt läbi mõeldud ning väga sobivad osatäitjatele. Koreograaf Gyula Harongozo on Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht, kuid praegu tegeleb sama alaga Viini Riigiooperis. Ta on külalisesinejana tantsinud paljudel maailma suurematel balletilavadel, kuid tõsise vigastuse tõttu ise enam ei tantsi. Ka lavastuse kunstnik ning kostümeerija on kõrgelt hinnatud tegijad Ungari Riigiopperis. Nauditavaks tegi selle etenduse baleriinide väga hea näitlemisoskus
inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule. Muusika kui meelelahutuse järele tekkis järjest suurem nõudlus. Tähtsaimateks heliloojateks võib lugeda P.da Palestrina ja C.Monteverdi.
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini
menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad
(1991) ning ,,Oliver'' (2003). Teose kunstnik oli Ellen Cairns Sotimaalt, kelle ülesanne oli vaatajatele luua ettekujutus 1959. aasta tegemistest Rydell Hich School'i õpilaste seas. Lavakujundus oli minu arvates hästi seatud - laval oli külluslikult igasuguseid detaile ja dekoratsioone. Riietus vastas täpselt minu ettekujutusele 50ndate aastate lõpust, mille taustaks varajane rock 'n' roll. Adrienne Åbjörn'i koreograafia kohta pole midagi halba öelda. Tantsuseaded olid elavad ja hästi läbi mõeldud. Bänd mängis Tarmo Leinatamme käe all ning koosnes kahest kitarrist, saksofonist, klahvpillidest, trummidest, löökpillidest, basskitarrist ja trompetist. Dirigendi tööd oli etenduse ajal võimalik näha kahe ekraani pealt, mis oli lava ees nurkades. Enne kui ma neid ekraane ei näinud, mõtlesin, et laulud tulevad kusagilt lindi pealt ehk minu arust mängis bänd suurepäraselt ja arvestas solistidega. Vanemuise
kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9 Peategelaste iseloomustus Eliza Doolittle,Covent Gardeni lilleneiu- Janne Sevtsenko J.Sevtsenko on sündinud 23.august 1970. Ta õppis Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis lauluerialal, TRK lauluosakonna
annaabi.ee 
