· Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja · arranzeeringud panid aluse suurte svingorkestrite repertuaarile · Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende
Plaadid · Kohv ja suudlused (1986) · Modern Fox 10 (1994) · Swing Mind Ikka Lohutab (2003) · Tähtede Taga (2007) · Swing & Sweet (2012) · jt Raamatud · Avaldanud raamatuid eesti ja inglise keele · "Mercator" (1994) · "Lux Gravis" (2008) · "Z, The Terminal Letter" (2005) Tegemised · Tegeleb kunstikaubandusega · Talle kuulub kunstigalerii · Asutas 2000 a. teatri Bel-Étage · Asutas 2003 a. tantsuorkestri The Swing Swindlers · Osalenud operettides, muusikalides ja sõnalavastustes · Teatris olnud lavastaja ja näitleja Aitäh!
8 Ajaviiterestoranid võivad olla sissepääsumaksuga esindusrestoranid, tantsu-, piljardi-, kaardi-jm mängude ning ööklubide restoranid. Sissepääsumaksuga esindusrestoranides on õhtusel ajal põhiliseks ligitõmbajaks varietee- või muu programm, mille vaatamine on tasuline. Roogade ja jookide valik on rikkalik. Programmi vaheaegadel ning pärast programmi võivad külastajad tantsida. Tantsurestoranis on põhi tähelepanu tantsuvõimalusel, mis eeldab head parkettpõrandat ja tantsuorkestri olemasolu. Ööklubide restoranides kasutatakse restoraniroogade serveerimiseks tavalist saaliteenindust, baarijookide serveerimiseks aga baarilette. 9 Lõunasöögirestoranide roogade ja jookide valik on kitsam ning teenindamiskulutused väiksemad. Põhilised kliendid on konverentsidest osavõtjad, rühmaturistid ning püsi- ja juhukliendid, kellele restoranilõuna on taskukohane. Teenindus on korraldatud kas iseteenindusena või osalise teenindusena söögilauas
Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia ,,The Vaudevillains" 2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. Aastal Bel Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on olnud teatris lavastaja ja näitleja ning kuulub mittetulundusühingu Teater Bel- Étage juhatusse. FILM JA TELEVISIOON Sander on mänginud filmides ,,Iskelmäprinssi", ,,Senkiföldje", ,,Candles in the Dark" ja ,,Kallis härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor". Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas ,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis.
20. sajandi alguses sündis Ameerikas dzässmuusika, mis hakkas levima kiirelt. Dzäss jõudispeaselt Euroopasse, kujunedes 1930. - 1940. aastate suurimaks meelelahutus- ja tantsumuusika stiiliks. Tekkus mõiste sümfooniline jazz, mis tähendas sümfoonilise dzässimuusika tunnuste ühendamist. George Gershwin (1898 - 1937) Ta oli üks silmapaitsvamaid ja omanäolisemaid heliloojaid Ameerika Ühendriikides. Ta kogus tuntust kiiresti ja lööklaulude autorina sai ta tellimuse kuulsalt tantsuorkestri juhilt Paul Whitemanilt. Selle tellimuse tulemusena valmis dzässistiilis kirjutatud teas "Rhapsody in blue" klaverile ja orkestrile. See teos tõi heliloojale maailmakuulsuse. Gershwini ooper "Porgy ja Bess" pani aluse Ameerika rahvuslikule ooperile. George Gershwin (1937) 10 Avangardism Avangardistid (avant - garde) tähendab prantsuskeeles eelvägi
- Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman . - Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse. - Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt. - “Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924. - Whitemani orkestriga hakati kasutama mõistet “sümfooniline jazz”. Sving - Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks. - Kuldaeg kestis u 1935-1945. - Svingiga saavutas jazz suurima kaubandusliku edu.
Ta sundis algakat heliloojat kirjutama vaimulikke helitöid ning kuigi noormees ise unistas palju "maisemast" muusikast, lõi ta siiski kantaadi, mis ühes Viini kirikus peatselt ette kanti. Äratamaks noorukis suuremat huvi kirikumuusika vastu, andis Drechsler Johannile võimaluse kirikus, mille koori ta ise juhatas, viiulit ja orelit mängida. Astunud kord tühja kirikusse, kus Johann harjuas, kuulis abee, kuidas noor muusik orelil valssi mängis. Johann oli kindlalt otsustanud tantsuorkestri ning tantsumuusika loomise ja esitamise kasuks. Tuli vaid leida häid muusikud- ei võinud ju tema orkester isa omale alla jääda. Ühel 1844.aasta oktoobripühapäeval teatasid müürilehed ja ajalehed eelseisvast Johann noorema kontserdist. Veel üks Strauss ! Strauss noorem kuulutas oma konserdid välja, kui tema isa oli just saanud 40- aastaseks ning seisis oma kuulsuse tipul, ilmutamata vähimaidki tundemärke loomingulisest väsimusest.
tantsumuusika olukorda ja suundumusi kogu Läänemere põhjapoolses regioonis. Sedakaudu saab ka ülevaate ühelt poolt džässi mõjust kohalikule tantsumuusikale ja teiselt poolt eestimaise džässi arengut mõjutada võivatest teguritest. Nagu uurimise tulemusena selgus, jõudis džäss Eestimaale 20. sajandi teise kümnendi keskel tantsumuusikana. Džässi siinmail juurdumisel ei olnud meie muusikutel otseseid eeskujusid ega õpetajaid, puudus ka tantsuorkestri kui sellise institutsioon. Sellele vaatamata tekkis meil arvukalt džässilikku tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt
annaabi.ee 
