Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut.
3 Sissejuhatus Hip hop ja räpp hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikal lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilise maks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioo n jm. 1990. aastatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust
See mõjub märkamatult, alateadlikult ja peab tekitama mingi heaolutunde. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 5 2. LÖÖKLAUL e. HIT, EVERGREEN Igal ajastul on olnud oma löökpalad- 17 sajandil menuett ja teised tantsud, 18 sajandil serenaad, 19 sajandil valsid ja operetiviisid. 20 sajandil moodsal tantsumuusikal põhinevad laulud. Lööklaulude laialdane levik sai alguse Ameerikat helifilmide vahendusel, kahekümnendatel- kolmekümnendatel aastatel, mil lööklaulu esitajate seas olid esikohal filminäitlejad. Paljud ameerika lööklaulud olid pärit muusikalidest, mis samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri. Raadio ja televisiooni kättesaadavaks muutunisega laiematele rahvahulkadele levis
HELI VALIK: Muusika võib olla nii vali, et tantsu vaatamine muutub raskeks. Muusika võib looja nii "kinni siduda", pannes koreograafi (tantsija) rütmi, meeleolu ja pikkust kopeerima (nn. "fit to the music"). Auinult sellest, et sulle muusika väga meeldib ei pruugi piisata, et sellele tantsu looma hakata. Sest kõik nii koroegtraafia, lavastus, kostüü, valgus, muusika peavad toetama su ideed. LINDISTATUD MUUSIKA Enne XX saj. loodud tantsumuusikal on enamasti kontrastne struktuur, rütmika ja meeleolumuutused, mis ei pruugi sobida näiteks kaasaegse teema avamiseks tantsus. Kindel STRATEEGIA, kuidas ,muusikaga töötada, on hädavajalik. Vastasel korral töötame muusikale ALLUVALT: Kui koreograafil puudub selge nägemus muusikast (selle analüüs), võib tantsust saada teisejärguline eneseväljendamine, helilooja interpreteerimine, selle asemel, et midagi originaalset välja öelda.
Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust – kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus- likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis “Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren- dades kõige uue vaba levikut. Siin peitubki ilmselt üks põhjusi, miks džäss kodunes meie,