tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga. Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks. Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks. Tsitaadid: "Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga." "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. Faustina sünnitas nende 30-aastase abielu jooksul 13 last, nendest 1 poeg ja 4 tütart elasid kauem kui nende isa. Faustinast räägiti pidevalt taga. Teda süüdistati inimeste tapmises mürgiga, samuti tema liiga vabas valikuvõimaluses
Kui klassikalise Kreeka perioodil võrdsustati üksikisiku väärtus automaatselt füüsilise ideaaliga, siis nüüd peeti vähemalt sama tähtsaks ka inimese iseloomu (Cumming 2007: lk 57). Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaam, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Aristoteles arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Kõigepeal erinevad hellenistlikud teosed klassikalistest tihti oma mõõtude poolest. Hellenismi ajal eelistati kas hiiglaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi
põhjust ei osatagi defineerida. Keha ja vaimu kooskõlastamine kõlab nagu omaette pseudoteadus, kuid väärib süvendatud mõtlemist, kuna endiselt on üsna vähe adekvaatset infot selle kohta, mis evolutsiooniprotsessid on välja arendanud inimteadvusele omased võimed? 18 3. VIGASTATUD TANTSIJA Vigastatud tantsija on tantsukunstiga tegelev inimene, kellel on juhtunud füüsiline trauma, mis segab või takistab harjumuspärast kehakasutust, seega tantsimist, liikumise sooritamist. Vigastusi saab käsitleda mitmeti. Tänapäeval liigitatakse eraldi kudedele tekkivaid kahjusid: "mehaanilised, põletused, keemilised, bakteriaalsed, viiruslikud jne." (Howse, McCormack 2009, lk.72-73). Seminaritöö kese on kõige rohkem mehaanilised vigastused, kuna lähtutakse tantsija füsioloogilise töö puudulikkusest
Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud aleksander suur ise. Ehitas aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrguse tuletorni see on üks vanaaja maailmaimedest. Pergamon asus väike- aasias ja oli hellenistliku maailma kunstikeskuseks, oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavavõrk. * Aristoteles kirjutas et ilu ja voorus on erinevad nähtused, maali ja skulptuurikunsti(sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga) eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Tema arvas et hea kunst kujutab mitte seda mis on, vaid seda mis on võimalik (idealiseerimine). Kujutati täiuslikuna (klassikalisele ajastule omane) * Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. * Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenistlikul ajal eelistati kas hiiglaslikke või väga väikseid kujutisi. Nt
olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine eraldi kultuurialaks. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Ta arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Väärtuslik kunst näitad mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just kreeka klassikalise ajajärgu kunsti. Hellenismi ajal asendatakse ideaali kujutamine realismiga. Kõigepealt erinevad hellenistlikus teosed tihti oma mõõtude poolest, eelistati hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujutisi. Nt
annaabi.ee 
