pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, tardunud pilguga näod, saatuslikud surmameeleolud, luukered - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistelisel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma punaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu.
Seal, kus kaks kätt ei ole ühinenud, tekib dünaamiline pinge. Sinine taevas, roheline maapind ja tantsijad on maalitud tasapinnaliselt. Maal näitab viite tantsivad figuuri, maalitud tugeva punase värviga, asetatud väga lihtsa rohelise maastiku ja tumesinise taeva peale. See peegeldab Matisse algstaadiumis olevat lummust primitiivse kunsti vastu. Kasutab klassikalist fovismi värvipaletti: intensiivsed soojad värvid vastu külma sinikas-rohelist tausta. Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi
haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord
protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. ''Surmatantsu'' tekkeks andis tõuke Euroopat haaranud katkuepideemiad. Maalil on sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab ''mäleta, et sa oled surelik''. Arvan, et ''Surmatants'' oli omal ajal ja ka kaasajal suurepäraselt fatalismi illustreeriv suurteos, teadustamaks piltlikult kõigile inimestele, et pole oluline kes sa oled või palju sul
Vastupidiselt haldjale, elasid maa-alused olendid kollektiivselt. Nad elutsesid elumajade all, kivides, puudes, hauaküngastes. Inimeste vastu nad huvi ei tundnud, kui ise said rahus olla. Trollid nägid tavaliselt välja, nagu tavalised inimesed, paljudel juhtudel lausa ilusamad. Nad elasid kollekttivselt mägedes või suurtes kivides. Trolle oli tavaks üüdistada, kui midagi viltu läks või juhtus mingi õnnetus. Muruneiud võisid esineda aasal tantsivate tütarlastega, kuid nad polnud nii ohutud, kui paistsid. Noormees kes nendega tantsis, jäi haigeks ning võis isegi surra. Murueiud esinesid tihti ka väikeloomadena, näiteks konnade, rottide või sipelgatena. Seepärast tuli olla väga ettevaatlik ja väikseid loomi mitte tappa. Üleval mägedes elasid lohed. Nad hoidsid koobastes tohutuid varandusi, mis nad uppunud laevadelt olid kokku korjanud. Neid võis näha öösiti mägede kohal lendamas ja kontrollimas, et varandus alles oleks
2010. a väljendusvormi ja olemuse tõttu. Taimed täiendasid kompositsiooni kaunite õitega. Yuan Ye poeesia kirjeldab järgnevas lõigus taimede ilu, mis moodustab aiaga terviku: "Öö vihmapiisad, mis kukuvad banaanilehtedelt, on kui nutva merineitsi pisarad (pärlid). Kui hommikune tuuleiil puhub läbi pajude, siis viimane kooldub nagu tantsivate tüdrukute saledad pihad. Akna ette istutab ta bambuse ja hoovide vahele pirnipuud. Kuuvalgus vajub nagu sädelev vesi üle maa. Tuul ohkab puudes, puudutab õrnalt lautot ja raamatut, mis lebab diivanil. Tume värelev veepeegel neelab poolkuu endasse. Kui päev koidab, äratatakse teda värske iiliga; see jõuab voodini ning kogu maailma tolm puhutakse tema meeltest."
annaabi.ee 
