Kuulda on justkui kõva ja ühtlase norskamise rütmi. Laiskademaa mõnud on kiusatusse viinud mehi kolmest ühiskonnaklassist: talupoja, kes lamab koodil, sõjamehe, kes on lükanud oda jala alla, ja preestri, kelle kõrval lebab suletud piibel. Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all. Magajate ümber jalutavad "hõrgutised": koogirattad veerevad tantsiskledes kohale, siga kasutab enda kallal vajaduse korral suurt väitsa. Ja hani lebab taldrikul, nagu oleks oma pea vabatahtlikult pakule pannud. Laiskademaal saab juua otse piimajärvest ja magustoiduks limpsida pudrumägesid. Bruegheli "Laiskademaa" räägib inimeste ohjeldamatusest, kõneleb nende magusast jõudeelust, tutvustab õgardite paradiisi. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul maastikul. Kuus pimedat hoiavad üksteisest kinni, kuid komistavad igal sammul
Jackson Pollock (1912-1956) Jackson Polloch oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja. Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping- maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Veel abstraktsele ekspressoinismile kuulsaid kunstnike: Arshile Gorky (1904 -1948), Franz Kline 1910 - 1962). (Weebly 2013) 5.3.2. Popkunst Järgmine üle maailma tuntud suund on popkunst. 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool
värvuste emotsionaalset mõju. Jackson Pollock oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja. Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping-maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Uudne oli ka nö. kogu-pinna-lähenemine, sest kunstnik liikus tegutsedes ümber maali, seega kadus ka traditsiooniline kompositsiooni mõiste. Pollocki maalidel ei ole fookust kuhu pilk pidama jääb, kogu pind on kaetud ühtlaselt, ühtegi pildiosa eelistamata
“bluesikuninga” tiitli. B. B. King oli oma kinnitust mööda palju õppinud kitarristi- laulja Aaron T- Bone Walkeri (1909- 1975) käest. Viimane oli kolmekümnendate aastate keskel pannud aluse elektriliselt võimendatud kitarri võidukäigule, tehes sellega teoreetiliselt võimalikuks rock’i ilmaletuleku. Aastatel 1939- 1940 esines ta juba tüüpilise rockmuusiku maneeris (kuigi vastav termin tekkis alles viisteist aastat hiljem): liikus mängu ajal tantsiskledes laval ringi, hüpates osavasti üle kitarrijuhtme, laskus vahel spagaati ja mängis kukla taha tõstetud pilli, kordagi rütmis eksimata. Rhythm and bluesi ning countrymuusika esiletulekuga langes ühte varem valitsenud bigbändide õitseaja lõpp. Kui varem oli publiku peamine huvi koondunud orkestritele ja nende instrumentalistidele, siis nüüd astuvad esiplaanile laulusolistid ja vokaalansam blid. K õige m enukam aks kujunes an sam bli “The Platters” 1 953 aastal alanud tegevus
väike kannataja, kelle mured on lõppenud. Nende unistuste paatos erutas nii väga Tomi tundeid, et ta pidi korduvalt neelatama -- miski pigistas kurgus; ja ta silmad ujusid vees, mis voolas pilgutamise juures alla ja tilkus nina otsast maha. Ja nii tore oli see oma murede hellitamine, et ta ei oleks võinud taluda, kui mingi ilmalik lõbu või närvidele käiv rõõm oleks seda seganud; see oli liiga püha säärase kokkupuute jaoks. Ja kui siis täditütar Mary tantsiskledes sisse tuli, täis ülekeevat rõõmu, et jälle kodu nägi pärast igipikka ühenädalast külaskäiku maal, tõusis Tom ja läks pilvises sünguses välja ühest uksest, kuna Mary tõi laulu ning päikesepaiste sisse teisest. Ta hulkus ringi, hoidudes eemale poiste tavalistest koosviibimiskohtadest, ja otsis üksildasi kohti, mis olid kooskõlas tema meeleoluga. Palkidest parv jões meelitas teda, ja ta istus selle
" ,,Aga kas te minu nime peale ei mõelnud, kui nõnda laulsite?" ,,Ei mäleta hästi, aga ma arvan, ei vist." ,,Tuletage hästi meelde," ajas Ramilda peale. ,,Rimadla, Ramidla, Miradla, Maridla, Ridla, Radla, Ridli, Radli, Kidli-Kadli, Midli-Madli. Tingimata oli see nõnda, eks olnud?" ,,Ei tea, võib olla." ,,Ganz bestimmt, so war es!" kinnitas Ramilda ja lisas nagu endamisi juurde: ,,Tähendab: Tigapuul oli ometi õigus! Tigapuul oli õigus!" Nende sõnadega läks ta tantsiskledes uksest välja, nagu tõttaks ta kuhugi mõnda rõõmusõnumit viima, ja Indrek kordas talle mõttetult järele: ,,Tigapuul oli õigus, Tigapuul oli õigus," kuna ta südames tundis äkki seletamatut raskust, mis sünnitas kogu kehas imeliku kuumuse. Öösigi tundis ta seda oma silmalaugudes, kui ta sonis: ,,Tigapuul oli õigus, Tigapuul õigus." Tema ise polnud kunagi tähele pannud, et Tigapuul oleks milleski õigus olnud, aga nüüd kinnitas seda Ramilda
annaabi.ee 
