kaerakile ehk kiisel. Mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piimaga, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka külma tarretisena. Kartuleid, liha ja kastet hakati hakati valmistama alles 20 saj. alguses. 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Samuti hakkati kasvatama tomateid ja paprikaid. Küsimused Kuidas hakati körti ja leent nimetama? Nimeta kolm toitu mida hakati valmistama pärast 1920.a? Kus keedeti ohtralt tatratanguputru? Kasutatud kirjandus http://www.e-uni.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2 http://www.kehakeel.com/Kehakeel.com/blogi/Entr Aitäh Kuulamast! :)
laguneb.Leiva taigna sõtkumisel pesi perenaine hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna
1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete tanguvorstide piiri tõmmata Eesti- ja Liivimaa vahele. Tänapäeval ei kujuta Kesk- ja Lõuna-Eesti inimesed oma jõululauda verevorstita enam ette, Põhja-Eestis ja setodel võidakse nii mõnelgi pool eelistada valgeid tanguvorste või Raplamaal aga kartulivorste. Verivorst Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit, mis kuulub niinimetatud Eesti kööki. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained: 2,5 l vett 1 l seaverd 1 kg odrakruupe keedusoola 500 g seapekki 300 g sealiha musta pipart vürtsi majoraani Verivorsti valmistamine
Tehti palju putru. 4.2.Eesti ja Saksa köögid Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut. 5.ERINEVUSED 5.1.Eesti köök Tuumaks olid teraviljatoidud. Munatoidud olid laual haruldased. Eripärasteks toitudeks on tänini sült, kama ja vürtsikilu. Juba tol ajal kasuati rõõska ja võid. Õlut joodi vaid pidupäevadel. 6 Piduroana söödi ka tanguvorste. 5.2.Vene köök Omapärane vene ahi. Pudruliigid oli väga mitmekesisemad. Palju kasutati köögivilju. Toidu komponente ei segatud oma vahel kunagi. Koort ja võid ei tehtud kuni üle-eelmise sajandini. 5.3.Saksa köök Mitmekesine puuvilja valik. Põhijooneks just kokkuhoidlikus. Paljud toidud serveeriti paksu jahukastmega. Liha ja kala olid sageli hakkmassideks segatud. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist. Valmistati palju toorsalateid.
eestlaste toidulaua. Kaunviljad on meie menüüst aga praktiliselt kadunud. Sealiha troonib tõenäoliselt esikohal jätkuvalt, kuid selle tugevaks konkurendiks on saanud broileriliha. Veisesse ja lambasse suhtutakse vahel siiani pisut kõhklevamalt (raskem valmistada), samas jäävad need ka hinnaklassilt kallimate lihade hulka. Kalast söödi pikka aega kõige rohkem silku, nüüd aga lõhe ja forelli. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti tõsi, vorstilemb on eestlane ju tänapäevani, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Kodune leivategu on olnud eestlastele omane ammusest ajast ning ka tänaseks on kodune leivategu uue hoo sisse saanud. Samas on vahepeal paar põlvkonda, kes leivateost midagi ei tea. Rukkileib kuivatatud mustikate ja kõrvitsaseemnetega Sesoonsus ja kokkuhoid
kunagi hiljem vastlapäeval, või alles kevadel esimesel karja väljalaskmise päeval. Maaperedes on kestnud kohati tänapäevani komme loomadele leivatükke jagada juba jõuluööl või esimese jõulupüha hommikul. Perelauale jäeti toit kogu ööks. Tähtis oli, et künni- ja külvimees sööks kas või kümme korda. Usuti, et siis jätkub ka järgmisel aastal toitu kogu perele. Põhja-Eestis küpsetati seapea. Kogu maal peeti oluliseks jõulutoiduks tanguvorste. Hiljem õpiti teiste rahvaste eeskujul ka verivorste valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa
annaabi.ee 
