valmistama ja pakkuma arvukates sööklates üle Eesti. 20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on kasutusel tänaseni, nimelt oli algselt mulgi pudru, nii nagu ka nimetus ütleb kartuli-tangupuder, üheks koostisosaks tang, mitte aga kruup nagu tänapäeval mulgi puru valmistamisel kasutatakse. See muutus tuli seoses toorainepuudumisega Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja kartuli- tangupudru asemel hakati keetma kartuli-kruubiputru. Tänaseks on kartuli-kruubipuder, mulgi pudru nimeall väga laialt levinud aga huvitav on aga see, et enamjaolt retseptides kasutatakse tänini mulgi pudru koostisosana tangu, kuigi lisatakse pudrule odrakruupi. Üheks selliseks heaks näiteks on ka Puhka Eestis kodulehel EV100 tähistamiseks pakutav kartuli-tangupuder soolaseentega, kus retsepti koostisosana on märgitud tang aga pildid pudru koostisosadest ja pudru ise on keedetud on kruubiga.
Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjatele sooviti "Jätku leiba", millele vastati "Jätku tarvis". 6. Toidukordade jaotus Möödunud sajandil oli suuremas osas Eestis 1-2 lihasupipäeva kõrval nädalas kaks pudrupäeva kesknädal ja laupäev. Tangupuder oli peotoiduks perekondlike sündmuste pühitsemisel üle Eesti, seda söödi vanemal ajal tavatoiduna jõuluõhtutel ja paljudel teistel tähtpäevadel eriti Lõuna- Eestis. Tangupudruga käidi vastsündinut vaatamas ja tangupudru söödi matusemajas enne surnu ärasaatmist. Seetõttu öeldigi: "Inimese elu on kahe pudru vahel" või "Pudruga tuleb, pudruga läheb". 7. Meeste ja naiste töö. Võrreldes eesti mehe ja naise tööd toidu muretsemisel ja valmistamisel võib öelda, et toidu keetmine oli põhiliselt naiste töö. Viljakasvatuse põhiline osa tööst kündmine, äestamine, külvamine, on Eesti mandril olnud meeste töö, ka hilisemal ajal veskist jahu kojutoomine. Käsikivil
Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool
14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi. · Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu): 2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu): 1. märts jevdokia päev lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu.
· Saaremaal- klimbisupp · Hiiumaal- tangusupp · Hingetoidud: tangupuder, lihatoidud · Praegu on tähtis toit puljong ja pirukas · Kadunukesele kaeti koht, klaas teistpidi · Enne matust üks õhtu, kaetakse surnule laud · Kirstu ei tohi panna fotosid NÄDALAPÄEVAD JA AASTAAJAD: · 19. Saj. kolmapäev ja laupäev pidupäev · Hiiumaal enamasti jahupudru ja jahuvorstid · Kohupiima hoiti ja jäeti tagavaraks ka talveks · 19. Saj. lõpul ka kartulipudru ja tangupudru · Lõuna-Eestis laupäeval toiduks kapsa-tangupuder · Laupäeval oli toiduks kartuli-või tangupuder või paksud kapsad · Esmaspäev, teisipäev ja reede olid herne, oa või läätseleeme päevaks · Reede oli üldine kaunviljapäev · Mõisates aastaringi kindlad toidukorrad · Mõisates kõige tugevam toit lõunati · Õhtuti söödi lõunasöögi jääke · Leib ja hapupiim lõunalaual · Tehti õhtul süüa niipalju, et teenijatele jaguks hommikul
?) ning selle tähistamisest on teateid ka Setumaalt. Kadripäev 25.XI. Kadrisandis käimise komme teostub karjaõnnega mõnevõrra enam kui viljaõnnega, ehkki lauludes on soovitud head kordaminekud nii põllule, karjale kui 10 perele. Viru- ja Tartumaal on lisaks kadriskäimisele tähtpäeval mitmeid kohalikke erijooni: Emajõest põhja poole kuni Virumaa põhjarannikuni jääb ala, kus on olnud õige omanäoline määgimaskäimise ja laudas tangupudru söömise komme. Kohalike erijoonte kujunemisel on olnud algseks põhjustajaks mingi laiem kultuurivaldkond, mis enamasti pole siiski ühtlaselt mõjustanud kogu Ida-Virumaa territooriumi. Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11
annaabi.ee 
