segistite tüübid: 1) labasegistid 2) propellersegistid 3) turbiinsegistid voolukuju segamisel sõltub impelleri tüübist, vedeliku omadusest, tanki, peegeldite ja segaja suurusest ja proportsioonidest. Vedeliku kiirusel suvalises vedeliku punktis segamistankis on kolm komponenti: 1) radiaalne, suunatud perpendikulaarselt impelleri võlliga 2) teljesuunaline, paralleelne võlliga 3) tangentsiaalne e rotatsiooniline, võlli ümber toimuva ringliikumise puutuja suunaline Kaks esimest on kasulikud ja tagavad efektiivse segamise Segamiseks vajaliku võimsuse leidmine hüdrodünaamilist reziimi hinnatakse Re arvuga. D 2 np Re = µ Vajalik võimsus leitakse võimsusteguri kaudu N Kn = , mis sõltub Re arvust ja segisti geomeetriast Kn=f(Re, G) n 3 D 3
Pikisuunaliselt eemaldub 5...25 korda kiiremini. Niiskussisaldused : · Värske ehk toores 88-100 % · Poolkuiv 23-30 % · Transportkuiv 22 % · Õhukuiv 15-20 % · Ruumikuiv 8-12 % · Absoluutselt kuiv 0 % 24. Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintes aurustuma ja väheneb rakuseinte ruumala. Muutus toob kaasa pinged materjalis. Kahanemine kolmes põhisuunas : Tangentsiaalne(2) radiaalne (1) pikisuunas (0,1) Tangentsiaalse ja radiaalse kahanemissuuruste suhtes nim. Anisotroopiaks. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused. ,,Puit töötab" ehk puidutükk kohandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutustele. · Tugevalt töötavad : pärn ja pöök · Keskmiselt töötavad : saar, kask, lepp
Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes põhisuunas kirjeldada järgmiselt: tangentsiaalselt : radiaalselt : pikisuunas 2 : 1 : 0,1 Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav. Puidu kuivatamisel niiskuse küllastuspunktist kuni absoluutselt kuivani (0%) on pikikahanemine olenevalt puuliigist 0,1...0,35%. Tüve ristisuunas on kahanemine tangentsiaal- ja radiaalsuunas erinev. Tangentsiaalne kahanemine on sageli ligi kaks korda suurem kui radiaalne, nende kahe suuna kahanemissuuruste suhet nimetatakse kahanemise anisotroopiaks. Kahanemise anisotroopia on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused.
pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid
(põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Suurajukoore histogenees - neuraalsetest eellasrakkudest tekkivad neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon - neuronid liiguvad mööda ventrikulaarset pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht
v dt r r r vk = = t1 dr v= , kus r on nihkevektor t t dt Kiirendus Tangentsiaalkiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise Tangentsiaalne kiirenduse komponent näitab, kiirust. kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. r Iseloomustab kiiruse mooduli muutumist ajas r dv a= r dv r dt at = e , kus e on v suunaline dt a = at2 + a n2 ühikvektor.
eellasrakk; BP), millest tekivad neuronid BP ja basaalne/välimine radiaalgliia (bRG/oRG), millest tekivad omakorda BP või neuronid BP võivad jaguneda korra sümmeetriliselt (neurogeenne jagunemine) – 2 neuronit BP võivad läbida mõned korrad sümmeetrilisi jagunemisi ennem neurogeenset jagunemist 68. Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi glutamaat-ergilised projektsioonneuronid) liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi GABA-ergilised interneuronid) liiguvad mööda trajektoore, mis on paralleelsed ventrikulaarse pinnaga ja täisnurga all radiaalse gliiaga Kui neurogenees on lõpetatud, siis RG rakud lülituvad ümber gliogeneesile
Risti tüve pikiteljele moodustub puu ristlõige (joonis 3). Ristlõikes on hästi nähtavad aastarõngad mille abil võime määrata puidu vanust, kasvukoha tingimusi, puiduikkeid (vt. galerii Lõiked) ja teisi tunnuseid mis väljendavad puu elu. Lõige, mis asetseb piki tüve ja läbib selle keskosa, nimetatakse radiaallõikeks. Lõige, mis on paralleelne tüve teljega, aga kulgeb piki aastarõngaid, moodustab tangentsiaallõike. Joonis 3. Puidu lõikamise põhisuunad. 1- tangentsiaalne suund, 2- radiaalne suund, 3- pikkisuund, 4- ristlõige Tisleri seisukohast on oluline just lõike kulgemise suund mis moodustab materjali pinnale tekstuuri (joonisel 4 näeme kuuse radiaal ja tangentsiaallõiget. Radiaallõikes moodustavad aastarõngad sirgeid paraleelseid vertikaalseid jooni. Tangentsiaallõikes näeme aga väga erinevaid mustreid mille iseloom sõltub saagimise suunast). Ühel ja samal lõikel erinevatel puiduliikidel võib muster (tekstuur) erineda tundmatuseni.
saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel Eristatakse Tõmp poolkant Terav poolkant Sõltuvalt asukohast saekavas ja aastarõngaste asetusest restlõikes eristatakse kahte erinevat saematerjali tüüpi: Tangentsiaalne saematerjal Radiaalne saematerjal Saepalgi lõikamine lintsaega Saekava. Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi saagimiseks saematerjaliks Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal Saekava määrab kindlaks saadava saematerjali mõõdud ja omadused. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine
annaabi.ee 
