raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi massikeskme liikumise seaduseks. 3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor Tangensiaalkiirenduseks nimetatakse kiiresti kiirus muutub suuruse poolest (puutujasuunaline) a = dv/dt = d(R)/dt = R d/dt = R' Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. . an = v2/R = 2R. Ringliikumisel nim kesktõmbekiirenduseks. 2 2 Kogukiirendus on kiiruse muutumise kiirus on a= a n + a 4) 18-19 saj mehaanika areng
ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n® , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis wt on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on wt liikumisega vastassuunaline. Vektorit wt nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = wt. at = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt Nurkkiirendus- saagu vektor w ajavahemikus Dt juurdekasvu Dw. Nurkkiiruse vektori muutumist ajas iseloomustab suurus b=limDt®0Dw/Dt = dw/d t, mida nim. nurkkiirenduseks. Vektor b, samuti kui w, on aksiaalvekt. Kogukiirendus- a® = at® + an®
v -v a= 2 1 1. normaalkiirendus: t - 1 ar = 2 2. nurkkiirendus: t 3. v=const Ringjoonelist liikumist iseloomustab alati suuna muutusest tingitud kiirendus. Kiirendus on suunatud alati keskpunkti poole ja teda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ehk v2 ak = = 2 r tangensiaalkiirenduseks: r Jõumoment ja impulsimoment Jõumoment iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõu mõju sõltub 3 asjast: 1 Arvväärtus 2 Suunast 3 Rakenduspunkt Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. M = F Jõu õlg( ) jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas. Impulsimoment pöörleva liikumise jaoks kasutusele võetud impulsiga analoogne suurus.
v v 1. normaalkiirendus: a 2 1 t 2 1 2. nurkkiirendus: a r t 3. v=const Ringjoonelist liikumist iseloomustab alati suuna muutusest tingitud kiirendus. Kiirendus on suunatud alati keskpunkti poole ja teda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ehk v2 tangensiaalkiirenduseks: a k 2 r r Jõumoment ja impulsimoment Jõumoment iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõu mõju sõltub 3 asjast: Arvväärtus Suunast Rakenduspunkt Jõumoment – jõu ja jõu õla korrutis. M F Jõu õlg( ) – jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment – loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas.
Ringjoonelise liikumise juures võib rääkida kolmest erinevast kiirendusest: v v 1. normaalkiirendus: a 2 1 t 2 1 2. nurkkiirendus: a r t 3. v=const Ringjoonelist liikumist iseloomustab alati suuna muutusest tingitud kiirendus. Kiirendus on suunatud alati keskpunkti poole ja teda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ehk v2 tangensiaalkiirenduseks: a k 2 r r Jõumoment ja impulsimoment Jõumoment iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõu mõju sõltub 3 asjast: Arvväärtus Suunast Rakenduspunkt Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. M F Jõu õlg( ) jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas. Impulsimoment pöörleva liikumise jaoks kasutusele võetud impulsiga analoogne suurus.
10). Liikumisvõrrand- r = t(t)- kohasõltuvus ajast. a = dv / d t = v / t = =v2-v1 / t, kui a = const, v2 = v1+at *d t , v2 d t = v1dt + at * dt §9.Tangensiaalkiirendus, nurkkiirendus ja kogukiirendus. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis w on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on w liikumisega vastassuunaline. Vektorit w nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = w . a = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Kogukiirendus- a = at + an §10. Pöördenurk, nurkkiirus ja nurkkiirendus
annaabi.ee 
