aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged? Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse
aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged? Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse
Eesti majanduse üheks suurimaks probleemiks on kasin tootlikkus. Võrreldes Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisega on Eesti tööjõu tootlikkus samal tasemel kui viis aastat tagasi. Kui tootlikkus jääb ka järgnevateks aastateks kiduma, satub ilmselt suure küsimärgi alla Eesti püüd jõuda arengus järele Põhjamaadele. Sellele on oma 2015. aasta aruandes viidanud ka Eesti Pank, märkides, et tootlikkus majanduse sisuline kasvumootor on juba pikka aega paigal tammunud. Ettevõtted on lihtsamad tootlikkuse suurendamise võimalused ära kasutanud ning ohus on Eesti konkurentsivõime. Kui meie ettevõtted ei tee kasvu toetavaid investeeringuid ega riik majanduskasvu soodustavaid reforme, siis ootab Eestit paigalseis. Eesti demograafiline väljavaade raskendab arengueesmärkide saavutamist veelgi ja lisab nõudlikkust riigivalitsejate suhtes, kel peab olema edasiviivaid ideid.
võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad. Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel. Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning tundub, et viimase koha vältimine oli Ahuni jaoks olümpial juba omaette saavutus. Kati Tolmoff, sulgpalli 1. ring. Tänavuste tulemuste põhjal pidanuks Tolmoff esimesest ringist edasi pääsema, ent pärast esimese geimi võitu tabas teda arusaamatu langus ja kaotus. Raul Must, sulgpalli 1. ring
Kürjeleisson! Minge rahuga." Ja rahvas läkski ning vana Maurus asutas oma esimese järgu kooli, mis on tarkuse allikas. Nõnda sündis see kool, kuhu tahtsin mina ja kuhu tahate teiegi minna. Ja minge südamerahus, sest see on puht eesti kool, esteks saksa, nüüd vene keelega. Aga sest pole ühti, kõik eesti koolid on kas saksa või vene keelega; teistsuguseid eesti koole pole tänini olnudki, mis õige eesti kool oleks..." Jalg-jalalt oli Indrek juba ammugi ukse poole tammunud, aga see ei vähendanud põrmugi punahabeme sõnavoolu. Õnneks astus paar meest sisse. Nüüd söandas Indrek avalikult põgeneda. Aga kui puhvetipidaja seda nägi, hüüdis ta temale järele: ,,Muud kui hääd kätt, aina hääd kätt, ja kui siia tagasi, siis kura kätt, ikka kura kätt!" Räidinud sügisilm oli vaheajal sootuks pimenenud. Auruses õhus piiras põlevaid laternaid kaugemalt vaadates nagu mingisugune aupaistus. Nende ümber oleks nagu lugematu hulk
annaabi.ee 
