Rioja Baja on kuumema ja kontinentaalse kliimaga piirkond, aga moodne tehnoloogia ja üldine trend tugevamate ja kangemate veinide poole on andnud sellelgi piirkonnale võimaluse, sealt tuleb näiteks Marques de Vargas. Marques de la Concordia mõisa Hacienda de Susari on istutatud Cabernet`, Merlot` ja Syrah` viinapuid. Mõlemad mainitud teevad Rioja Bajast põnevat ja kanget veini. Rioja punaveinide puhulvõib eristada nn vana ja uut stiili. Vana stiil on tulisem, õhem ja tammisem, selle loojad on õigipoolest vanad klassikud markii de Murieta ja markii de Riscal, kes lähtusid Bordeaux`eeskujudest. Et Tempranillo annab õhemat veini kui Bordeaux` marjad, kukkuski Riojas tammisem vein välja. Uut stiili, mis on täidlasem, pehmem ja mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist
1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid mõjutavad toodet
võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: Ø Vaadis - vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse- efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. VEINI KÜPSEMINE Ø Ankrus tegu on suurte roostevabast terasest veiniankrutega, mis on
Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel moel: Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid (eri
Tammest käärimistõrred on kasutusel tavaliselt tippveinide valmistamiseks. Kui vein läbib käärimisprotsessi juba tammes, on valmisveinil tamme-efekt delikaatsem ja täiuslikult arenenud. Vein, mis käärimisprotsessi läbib terastankides, suunatakse täiustumiseks tammevaatidesse (ainult need veinid kus tammisust taotletakse). Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega, mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standartne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Et vaatide kasutamine on väga kallis, on veinimeistrid kulude kokkuhoiu eesmärgil hakanud terastankidesse lisama tammest valmistatud laudu- seda nimetatakse tamme toimet mitmekordistavaks ringsüsteemiks. Seega hulk tammiseid veine ei ole vaadis üldse 11 laagerdunud. Veinisõpradele meeldib tamme maitse ja kui veinimeistrid oskavad seda
annaabi.ee 
