Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tammised" - 7 õppematerjali

VEINIMAA HISPAANIA
12
doc

VEINIMAA HISPAANIA

Peamine valge viinamarjasort on Viura. Valmivad klassikalised punaveinid rohke tamme ja vanilje maitsega. Ameerika tammevaat on just peamine Rioja stiili kujundaja (koos Tempranillo viinamarjaga). 1998 aastal toodeti Rioja piirkonnas üle 30% Hispaania eksporditavatest kvaliteetveinidest! Viimaste aastate hinnaplahvatus on vähendanud selle piirkonna potentsiaali, kuid mitte tema tuntust. Rioja veinid on parimal juhul tugevad ja tammised, veel paar aastakümmet tagasi ehk liigagi tammised, ja pikaealised. Rioja Alavesa veinid on muust Riojast erinevalt heledamad ja pehmemad. Tuntud tootjaid on siin väga palju. AS Kiil & Ko poolt on esindatud Marques de Murrieta, Bodegas Altanza ja Rioja Vega veinikeldritest pärinevad veinid. Konkurentidest on tuntuimad Marques de Cecares, Faustino, Muga, El Goto ja Marques de Grinon. Navarra Navarra paikneb Põhja ­ Hispaanias, Baskidemaal. Navarra on Hispaania ühe tuntuima

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Veini serveerimine ja sobivus
8
docx

Veini serveerimine ja sobivus

ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C - valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C - punased kerged veinid: 14-15 °C - täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C. - kangestatud veinid: 12-14 °C Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus

Toit → Joogiõpetus
14 allalaadimist
Joogiõpetus
9
odt

Joogiõpetus

· Maailm jaguneb:Vanaks Maailmaks ­ Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaanis, Portugal Uueks Maailmaks ­ Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika. · 1960 ­ ndatel tuli uuest maailmast esimene arvestatava kvaliteediga vein. Viinamarja sort, viinamarja kasvuaasta ja piirkond. Alkoholisisaldus on pudelil. 1/3 valatakse veini klaasi. Veinide õiged serveerimis temp. : · Valged kuivad kerged veinid 6 ­ 8 · valged tammised ja roosa veinid 10 -12 kraadi · punased kerged veinid 14-15 kraadi · täidlased ja tugevad punased veinid 16 -18 kraadi · tangestatud veinid 12-14 kraadi Lahjad alkohoolsed joogid Punane vein: · Valmistatakse tumedatest siinamarjadest · Viinamarja koorte värv- ja parkained annavad käärides veinile kauni värvi ja erilise maitse. · Punased veinid ei sisalda tavaliselt suhkrut. Valge vein: · Valmistatakse peamiselt heledatest viinamarjadest

Toit → Joogiõpetus
32 allalaadimist
Muna- ja juusturoad
11
doc

Muna- ja juusturoad

Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. (Maasdam) 2.2 Juust ja vein 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta) Toorjuustud on madala rasvaprotsendiga, nende maitse on veidi hapukas ja piimane. Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust

Toit → Kokandus
33 allalaadimist
Veinist
17
docx

Veinist

Vein peab olema puuviljane ja täidlane, et täiendada tooraine täidlust ja happeline, et taandada lisandunud rasvu. Valgete veinide puhul tammevaadis arendatud veinid (täidlus), punaveinidest kergemad või keskmise täidlusega puuviljased veinid. 4. Tooraine küpsusaste. Verine (bloody). Lihas palju kalgendumata valku. See haakub hästi veinis leiduva tanniiniga ja taandab seda, jättes alles tooraines peituva värskuse. Valgetest veinidest tugevalt tammised veinid (Uue Maailma Chardonnay, Bordeaux valged veinid), punastest noored tanniinsed veinid (Bordeaux, Rhone org, Provence). Pooltoores (medium). Osa valkaineid endiselt kalgendumata. Vein peab olema tanniinne. Valged veinid puuviljased, tammevaadis arendatud (Loire oru ja Rhone oru valged veinid), punased veinid noored ja tanniinsed (sama, mis verise liha puhul). Poolküps (medium plus), sh ka tuunikalasteik ja pardirind. Valgud enamikus kalgendunud. Veinis oluline puuviljasus

Toit → toiduainete sensoorse...
18 allalaadimist
Veinid
23
docx

Veinid

ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C - valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C - punased kerged veinid: 14-15 °C - täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C. - kangestatud veinid: 12-14 °C Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur ­ tavaliselt on tubades

Toit → Joogiõpetus
20 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid, alates Pharamond'ist *: siin on logelejaid kuningaid lõtvade käsivartega ja mahalöödud silmadega, vahvaid ja sõjakaid kuningaid julgelt taeva poole tõstetud pea ja kätega. Edasi näeme pikkade, teravate kaarakende tuhandevärvilisi ruutusid, peenemaitseliselt nikerdatud uksi lahedaks väljapääsuks. Kõik need võlvid, sambad, seinad, piidad, paneelid, uksed ja

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun