Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg
Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile. Tammerti kolmas olümpiavõistlus lõppes mehe kõrgeima kohaga tiitlivõistlustel, kuid medalist jäi enne ungarlase vahejuhtumit siiski 38 sentimeetrit puudu. Tammerti parimaks jäi avakatsel heidetud 66.66 ja see andis algselt neljanda koha. Neljandas voorus sai valikvõistluselt viimasena tosina parema hulka jõudnud ungarlane Zoltán Kvágó tulemuseks 67.04 ning see andis talle sel momendil pronksi. Tammerti seeria finaalis oli 66.66, x, 64.28, 63.95, 64.04, x Isiklikud rekordid: Kuulitõuge 18
Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander Tammerti ees. Samal aastal heidab ta uue Eesti rekordi ning kõigi aegade kolmanda tulemuse 73,38. 2007. aastal tuleb eestlane Osakas tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua tosina parima hulka
heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Hõbemedali võitis sakslane Robert Harting (66.68) ja pronksi hollandlane Rutger Smith (66.42). Vägagi kahvatult esinenud Alekna pikim kettakaar oli vaid 65.24 ning kuulus leedulane jäi esimesena medalita. Aleksander Tammert pääses viimasena finaali ja sellel kohal ta võistluse ka lõpetas. Tammerti parima heite pikkuseks oli 64.29. Gerd Kanteri heiteseeria: 64.89, 65.37, 68.94, X, 65.22. Kanter sõnas pärast võistlust intervjuus ETV-le, et pidas oma võiduvõimalusi vaid 30 protsendiliseks. "Olin järjekorras seitsmes, järelikult on see minu õnnenumber," ütles Kanter. "Tulemus ei tulnud küll selline, mida oleks lootnud, kuid sellel polegi enam tähtsust. Peaasi, et võit tuli!"
samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga. Aleksander Tammerti kettakaar andis pronksmedali. Jüri Jaansoni kannatused sõudmises krooniti väärika hõbemedaliga. Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga.
annaabi.ee 
