tsaar ühe ukse kohal enda pilti, kuna teise ukse kohal seisis tühi raam. Ümber vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi, mis oli nähtavasti tsaari saabumisel kiiresti sinna peidetud. "Ahjaa, vend Karl!" hüüdis ta. "Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!" Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. Peeter I olevat Ungru mõisa parki istutanud tamme, mida siiani tuntakse Peetri tammena. Keiser ei külastanud siiski praegu varemetes Ungru lossi, vaid mõisa vana peahoonet, mis on tänaseks hävinud. Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal
huvitavamaid. Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark. Esimene neist asub peahoone ümber, on segastiilis, s.o. alleedega, terrassidega lossi tagaküljel, tiikide süsteemiga all orus. Park rajati ja kujundati mitmekesise reljeefiga maa- alale ühel ajal lossi ehitamisega. Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid.
Näis, nagu oleks mõnesse maakohta koondunud tavalisest rohkem vaimset energiat. Johannes Semperi sünnimaja, omaaegse pahuvere vallakooli suurtest maakividest ehitatud hoone, mis kannab ukse kohal aastaarvu 1833. Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed teadmised sai ta isa juures vallakoolis, kus Johannes käis juba varakult tunde pealt kuulamas
sajandini. Mäge rikuti kruusavõtmisega 19. sajandil. Arheoloogilised leiud on Viljandi Muuseumis. Kullamägi Tarvastu jõgi on tee murdnud läbi voorestiku, kus mitmel pool oruveerudel paljanduvad aluspõhja devoni liivakivid. Tuntuim liivakivipaljand on 7-8 m kõrgune Kullamägi jõe paremkaldal umbes 2 km Tarvastust edelas. Pruunpunase peeneteralise liivakivi sisse on allikaveed kujundanud koopaid. Viiralti tamm Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres tuntakse rohkem Viiralti tammena (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi kuninga tõllatiislist. Gori Tammele kuulunud talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik". Kasutatud allikate loetelu: Arold, I. Eesti maastikud,Tartu Ülikooli kirjastus, 2005. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik http://www.vortsjarv.ee/upl/referaat_madalik.pdf http://www.loodusajakiri
Halvale ilmale ja halbadele teeoludele vaatamata leidis isa Karp Tiisik aeg-ajalt ikka tee Pühtitsasse, teenides kabelis, jutlustades suurele hulgale palvetajatele, kes olid kaugelt kokku tulnud. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) 12 KUREMÄE PÜHA TAMM Legendaarne tamm asub Ida- Virumaal Illuka vallas Kuremäe kloostri juures. Seda tuntakse mitme nime all– Kloostri, Kuremäe ja Püha tammena. Arvatakse ka, et tegemist on viimase puuga, mis alles jäänud eestlaste muistsest hiiekohast. Legendide järgi leiti püha ikoon just selle iidse tamme juurest. Tamme tüve ümbermõõt on 4,17 meetrit ja puu kõrgus ulatub 17 meetrini. Puu kasvab kloostriesise parkimisplatsi ääres, väikese puust kabeli ees ja on piiratud rohelise aiakesega. Nüüdseks on tamm kuivanud. Et pühapuu kauem püsti püsiks, on ladvaosa trossidega toestatud. ( Alutaguse matkaklubi )
Tüdruk räägib niimodi, kui õnnelik ta on, kui hea on tal vaadata seda avarat lagendikku enda ees, ja mõlteb ja räägib niimodi, et kui oleks võimalik, siis võtaks kätega põlvede ümbert kinni ja lendaks üle Venemaa avaruste. Korraks mõlteb, ja natukene muigab, sest tema hing ei tunne enma mingit tahtmist kuhugile lennata. Öösel on äike, ja kui Bolkonski sõidab mõisast ära, siis see esimene kevadine äike on need tamme lehepungad lahti löönud, vürst võtab ennast jälle tammena. See tüdruku romantiline õnnetunne pani ka teda puhkema. Blokonski otsustab astuda riigi teenistusse, mitte sõjaväelane olla, Venemaal tehakse hästi palju reforme. Unistab riigitegelase kuulsust. Natasa esimesel ballil kohtub ta ka Natasaga ja armub temasse. Küll aga tuleb sinna vahele väike episood Kuraginiga ja Natasa ütleb abielust ära. Andrei ei suuda andestada, Natasa teeb enesetapu katse. Emotsionaalselt võimsad tunded
annaabi.ee 
