kohta on jäänud stabiilselt 6 eur/m2 alates 2013. aasta III kvartalist, on toimunud hinnatõus. Kogu Tartu üürikorterite turgu iseloomustav hooajalisus tuleb välja ka linnaosade lõikes, kus hindade tõusud ja langused on suuresti seotud tudengite liikumisega linna ja linnast välja, seega võib märgata hindade tõusu aasta II ja III kvartalis ning langemist pigem I ja IV kvartalis. (Vaata joonis 5). (Jooniselt selgelt eristuvad suured hinnalangused Tammelinna, Tähtvere, Jaamamõisa ja Karlova linnaosades tulenevad puudulikust informatsioonist ning ei ole tõesed.) Üürituru kalleim linnaosa on vaieldamatult Kesklinn, kus korterite keskmine üürihind on kogu vaadeldava perioodi puhul olnud kõikidest teistest linnaosadest kalleim, jõudes 2015 II kvartaliks lausa 8,33 euroni ruutmeetri kohta. Stabiilset hinnatõusu näitab Tammelinna üüriturg, mis on kasvutrendis 2014. aasta III kvartalist alates, ületades 2015
Nõudlus on majade turul Tartu lähiümbruses asuvate täielikult valmis lõpuni viimistletud uute kvaliteetsete eramute järele hinnatasemel kuni 127 827 , müügis aga vastavad pakkumised üldjuhul puuduvad. Linnalähedaste aastaringseks elamiseks kohaldatavate suvemajade nõudlus on hinnatasemel kuni 51 129 (Uusmaa kinnisvara). III kvartalis majade ja maade turul on Tartus olukord stabiilselt vaikne, turgu elavdab hetkeks üksikute magusate objektide, nagu näiteks Tammelinna, Tähtvere linnaosa või kesklinna lähedase eramu, pakkumisse lisandumine. Ostjad tunnetavad oma tugevat positsiooni ning ostuotsustega ei kiirustata enda jaoks leitakse parim ning soodsaim lahendus. Uueks trendiks on saamas, et ostuhuviline soovib kuni pooleaastaseks perioodiks majas n-ö proovielamist. Kuna ennustatakse, et üldine majandusolukord halveneb veelgi, kardab ostja teha ostuotsust, oodates ka kinnisvara hindade jätkuvat langust. Selgelt
Lihtsad hooned, sammastest, pilastritest loobumine, lame katus, palju klaasi kasutamist, geomeetrilised, lihtsad vormid. Eesti peamine esindaja Pärnu linnaarhitekt O. Siiman - Arvukad villad rannarajoonis lähtuvad kuubist - Tema enda elamu funktsionalistlikus stiilis (Pärnus Kalevi tänav 1a) - Pärnu rannakohvik 1940, huvitava rõduga A. Mattus - Tartu peaarhitekt - Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa, Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik - Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava
hooned. Tallinna Linnahall (Raine Karp, Riina Altmäe), Olümpia hotell (Toivo Kallas, Rein Kersten), Pirita jahisadam (Avo Himm, Kristin Looveer). Olulisem teema sellest kümnendist on loomise asemel aga hoopis kaitsmine. Esimesena Nõukogude liidus loodi kaitse tsoon tervele Tallinna Vanalinnale. Arhitektuuripärandi kaitsmine äärelinnade terviklikkuse säilitamiseks on hoidnud meile Kadrioru, Nõmme, Kalamaja, Tartus tammelinna- Euroopaliku aedlinna idee oli kodanikule mässumeelselt meelepärasem kui sovjetlik suurpaneelelamutega kommuun. Ideoloogiline surve all tihedalt täiskasvanud kunstikünkale jäi õhku küsimus, kas eesti kunst on valmis? Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
1.3.3 Tartu Tartu puitelamute pärand on ajalises mõttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu tuntud ikkagi klassitsistliku pärandi ja rohke aguliarhitektuuri poolest. Kuigi puitelamuid leiab pea kõigist Tartu piirkondadest (Joonis 1.3), saab neist esindusliku ülevaate piirdudes kolme järgnevaga: Toometaguse, Supilinna, Karlova. 1 Tammelinna 2 Karlova 3 Toometaguse 4 Tähtvere 5 Supilinna 6 Ajalooliste militaarehitiste 7 Jaama ja Puiestee
annaabi.ee 
