* Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta . * Kui võimalik, võta metsas või pargis liikudes kaasa sealt leitud praht ja vii prügikasti. Selliselt toimides kaitsed loomi . * Lõika pooleks plastmasspudelid ja aseta pooled teineteise sisse; sel moel võtavad nad prügikastis ka vähem ruumi . * Ära jäta tamiile või õngekonksusid rannale või mere/järvejääle. Võta kaasa kõik looduses leiduvad tamiilid ja õngekonksud. Enne äraviskamist lõika tamiil juppideks ja keera tugevasse pakki. Nailonvõrgud ja -tamiilid võib lahtise tule kohal sulatada ka ohutuks palliks . Neid asju leidub veel ja veel kuidas loomi ja loodust säästa...kuid alustuseks piisab ka nendest .
Seda tabelit pole kindlasti vaja lisada pillidele, mida kasutavad kohalikud, see on pigem turistide jaoks. Pilli alumine osa ehk kõlakast – kausja kujuga puu, mille sisse on puuritud umbes kümmekond väikest auku. Kõlakasti katavad kalasoomused. Kõlakasti sisse on pandud ka nael, mille küljest hakkavad jooksma kaks keelt. Keelte ja kõlakasti vahele on pandud väike puutükk, hoidmaks keeli pillist eemal. Üks keel koosneb umbes kümnest peenikesest pinguletõmmatud tamiilist. Need tamiilid olid omavahel ühtseks tehtud mingisuguse musta ainega, mis nad just kui kokku liimis, kuid mängides see aine pudiseb ning keelte haakuvus halveneb. Kokku on minu pillil kaks keelt, mida saab üleval pilli kaela küljes olevatest häälestusnuppudest pinguldada või lödvestada. Tegemist on väga õrga ning kergesti puruneva pilliga. Näiteks minu pilliga pole enam võimalik mängida, kuna keeled pole piisavalt pingul, sest häälestusnupud on kulunud ning käivad oma pesas ringi
Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete
toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad. Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid.Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. Miks jäätmeid sorteerida?
Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. 25 · Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. · Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. · Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas
Nii on und veekogul paremini jälgitav. /Õngitseja, lk.190/ 9.3 Tamiil Traditsiooniliselt on unnal põhinööriks kas kapronnöör või üsna jäme tamiil. Nii kapronnööri kui ka jämeda tamiili puudusteks on, et need sugugi ei veni ega pehmenda söödakala haaranud röövkala sööstusid, mis tõttu rakendus kipub lipsusõlme koha pealt katkema. Kuna unnapüük toimub tihtipeale hämaras, siis on undade puhul ka täiesti omal kohal värvilised fluortseeruvad tamiilid. /Õngitseja, lk.190-191/ 19 9.4 Raskus, konks Raskuse ülesanne on hoida söödakala tarvilikul sügavusel. Enamasti jääb unnatina kaal vahemikku 6-12 g, kuid see oleneb paljus ka unnaketta ja söödakala suurusest. Raskus võib olla kinnitatud jäigalt või libisevalt, kuid eelistada tasuks viimast- võtmisel tajub röövkala pisemat vastupanu ning tamiili venimus hakkab paremini toimima. Jäik raskus kinnitatakse
annaabi.ee 
