oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Laval oli, nagu Estonia Kontserdisaalis sümfooniaorkestrite puhul ikka, orkestrit täis. Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile
sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K.Tamberg ning elama hakkas seal oma 37 aastase naisega. Uue omaniku perre kuulusid veel kuue aastane poeg ja 15 aastane tütar. Karlil tuli talu eest maksta 3680 krooni. Lepatänava suuruseks oli kokku 20, 41 ha. Põllu ja aiamaad 4,22 ha, heinamaad 9,27, karjamaad 5,50 ha, ehitus ja õuemaad 0,31
1950. aastatel hakkas uue lainena tekkima heliloojatel üha suurem huvi Lääne muusika vastu. Üks esimesi heliloojaid oli Eino Tamberg, kes tegi teoseid pea kõikides žanrites, kuid tähtsaimaks pidas siiski sümfoonilist muusikat. Tema muusikat iseloomustab kõige paremini kirglikkus, erinevate tunnete ning intellektide koosmõju. Eino Tamberg peab end hingelt romantikuks. Tema suurimaks teoseks on kolmest osast koosnev “Concerto Grosso”. Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte
Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit
jumalateenistus, igale rahvuse liigile oma keeles, s.o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti noorema venna Kirilli muusikahuvi ja innustus oli nii erakordne, et jäi silma linna tollastele parimatele muusikameestele Haapsalu eesti luterliku koguduse köstrile, Kungla karskusseltsi koorijuhile August Tambergile, Nikolai kihelkonnakooli ja Tuletõrje Seltsi pasunakooride juhile Karl Tiikmannile ja linnamisjonärile, Tartus Griwingi koolis õppinud Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse.
annaabi.ee 
