on seenhaigust meenutavad tähnid. Teised koerlibliklased, eriti näiteks koerliblikas, päevapaabusilm ning nõgeseliblikas munevad oma munad rühmiti. Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast. Need admiralid aga, keda hiljem näha
Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast. Need admiralid aga, keda hiljem näha on, koorusid välja juba arvatavasti
purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Karpkala talvitumine *Eestis on karpkala talvitustingimustes 180-220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. *Talvitatakse kas tiikides või basseinides. Talvitamine tiikides *Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. *Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri)kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. *Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile.
Ainult väga väikesest tiigist saab karpkala kätte noodaga 154 Karpkala talvitumine Eestis on karpkala talvitustingimustes 180- 220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. Talvitatakse kas tiikides või basseinides. 155 Kui puudub hoidla, tuleb püüda karpkalad müügiks talvitustiigist 156 Talvitamine tiikides Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri )kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 – 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 – 40 000 isendit
mõnikord roomava kasvuga. Lehed vastakud. Maski meenutavad, mitut värvi õied asetsevad üksikult lehtede kaenlas. Õied meenutavad veidi lõvilõuga. Õiekrooni ülahuul 2-hõlmaline, püstine, alumine huul 3-hõlmaline, laiuv. Viljaks on õmblustest avanev kupar. [11, 13] Eelistab kasvamiseks päikeselist viljaka niiske pinnasega kasvukohta. Eesti oludes saab kasvatada seemnetest varakult idandades ning taimed ette kasvatades üheaastaste suvelilledena. Talvitamine kasvukohal pole nende taimede külmaõrnuse tõttu mõeldav. [13] Üheaastaseid pärdiklilli kasutatakse lillepeenardes, ääristaimedena. Neid võib istutada rõdu- ja aknakastidesse või vaasidesse maja põhjapoolsele küljele. Mõningad liigid sobivad kiviktaimlasse pinnakattetaimena. Vaskpunane ja punane pärdiklill sobib istutada soisesse turbaaeda (istutussügavus sel juhul 5-10 cm veetasemest kõrgemal), mõned liigid sobivad kaldataimedeks.
.....................................................26 Koorumise kiirendamine soojas hautamisel...........................27 Poegade tootmise tsükkel...............................................28 Söötmine..................................................................28 "Saagikoristus"...........................................................29 Poegade talvitamine......................................................29 Poegade kasvatamine teisel kasvusuvel...............................30 4.2. Vähikasvatuse tehnoloogia ja tootmise korraldus................................30 Loodusliku toitumisreziimiga tiigid ..................................30 Poolintensiivne tiigikasvatus............................................31 Intensiivne kasvatus...........
annaabi.ee 
