Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. Kobras saab suguküpseks teisel eluaastal. Pojad lahkuvad pesakonna juurest kahe aasta vanuselt. Koprapesakonnas võib olla kuni kümne isendit, harva rohkem. Toitumine Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Karu Ilves Hunt Vaenlased Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2011/Rasmus%20Villota.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Beaver http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=69
Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool
sulgevad nad oma kõrvaavad). (Eesti Selgroogsed) Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi
lohistamisjälje, mis võib jalajäljed osaliselt ära pühkida. Kuival maal liigub kobras tavaliselt kõndides (Bang, 2001). 1.2 Toitumisjäljed Kopra lõugade haare on väga tugev, nii et närimisjäljed ja lahtihammustatud laastud võivad olla 3- 4 cm laiad ja 10-12 cm pikad. Hambajäljed on umbes 8 mm laiad ning on laastudel ja tüvel selgesti nähtavad. Hilissügisel närib kobras jämedad oksad sobiva pikkusega juppideks ja kogub need pesa lähedusse talvevaruks. Isegi kuni 10 cm jämedused oksad lõigatakse umbes meetristeks juppideks, tassitakse söögikohta ning kooritakse. Näritud oksajuppe leitakse teinekord rabalaugastest, kust koprad on kadunud juba tuhandeid aastaid tagasi (Naasi, 2007). 1.3 Väljaheited Kopra väljaheited on lühikesed ja jämedad, peaaegu kerakujulised pabulad, millel on väike tipp ühes otsas. Need on umbes 2 cm jämedad ja 2- 4 cm pikad ning tumepruuni värvusega.
loomastik väga liigirohke. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud, sest salumetsas leidub väga palju putukaid. Midagi toiduks jätgub seal loomadele igal aastaajal. Lopsakas loob pesitsusvõimalusi paljudele loomadele. Kaskede seemned sügisel ja pungad talvel on oluliseks toiduks tihastele, laanepüüle, tedrele ning teistele lindudele. Salumetsa tammikus meeldib elada pasknääril. Lind kogub tammetõrusid suurel hulgal talvevaruks. Nii pääsevad rasked tammeseemned levima ja mõnedest neist, mis pasknääril talvel söömata jäävad kasvavad uued tammepuud. Tammetõrud on toiduks ka hiirtele ja metsseale. Tammevõrseid, pungi ja lehti söövad jänesed, metskits ja põder. Pasknäär. (http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/13a5b130.jpg ) 13 Metssiga Metssiga, kelle rahvapärane niki on ka kutu elab tüpiliselt tihedates tihnikutes
sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel. Koprad on poolveelise eluviisiga, vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk ja lapikut saba kasutab ta tüürina. Nad elutsevad järvede ja jõgede kaldabiotoopides, mille läheduses kasvab pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ning rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel söövad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Järskude kallastega veekogude kaevavad uru, aga kui kaldad on madalad ja soised, siis rajavad puuokstest, mudast ja savist kuhilpesa. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette
annaabi.ee 
