Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. Talv on kuiv ja novembrist-veebruarini on ilm pehme ja soe. Kõige palavam on märtsist-maini ning kliima on kuum ja niiske. Kõige sobivam on puhkuseks Tais talveperiood, siis ei esine vihmahoogusid. Kultuur Tais on kõik Aasia eksootikaga seonduv: muinasjutulised lossid, kaunid templid, Buddha kujud, kunstiteosed. Riik on tuntud oma käsitöö poolest. Tihti on need seotud templitega. Templite seintele on maalitud lood Buddhast ja tema ilmumistest. Buddha kujud Tai köök Tai köök on üks parimaid kööke maailmas. Tom Jam supp on Tai sümbol, mis on
Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone
ja a 5 Nagu mõlemalt diagrammilt näha, kaasneb külmem temperatuur kuiva perioodiga Vihmaperiood algab pärast sügisest ekvinoktsiumi saavutades maksimumi jaanuariks. Ning suuremad vihmasajud kestavad ligikaudu kaks-kolm kuud pärast suvist solstiitsiumi. Sellel ajal on troopilise kuiva ja ekvatoriaalse märja õhumassi piir tunginud kõige kaugemale lõunasse. Vihmasadu taandub, kui saabub talveperiood ehk kui päike hakkab madalamalt käima. Aprillist septembrini vihmasadu praktiliselt puudub. Sellel perioodil domineerib lähistroopiline kõrgrõhuala. Temperatuur alaneb samuti, olles sõltuv sademete hulgast. Septembris/oktoobris, just enne vihmaperioodi algust, saavutab temperatuur oma maksimumi, nagu kuulutaks ette märja-kuuma perioodi algust. Aga niipea kui vihmad saabuvad, temperatuur pisut langeb, sest sademed võtavad aurustumiseks kuluvat energiat õhutemperatuuri arvelt.
..55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle- ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel haljassööt (peamiselt karjamaarohu näol), jõusööt ja mineraalsöödad. Talveperiood kestab meil u 7,5 kuud e 225...230 päeva, s.o 1. oktoobrist kuni 15...20. maini. Sel perioodil on lehmade ratsioonis rohusöötadest suuremal või vähemal hulgal heina. Päevased heina kogused olenevad silo ja põhu kogustest ratsioonis. Kui hein on ainsaks rohusöödaks, söövad lehmad seda keskmiselt 10...13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada
suuremates keldrites, kuhu ta suurte, kuni 100 isendist koosnevate kolooniatena, talvituma koondub. Tihti talvitub ta koos suurkõrvaga. Talvitumiseks valib põhja-nahkhiir jahedamaid kohti, kus temperatuur säilib kogu talve jooksul -1...+5 ° C piires. Soojemates käikudes, kus sooja on üle 5 ° C, on ta vähearvukas. Teda on leitud talvitumas kõige mitmekesisemates asendites - rippuvana, rippuv-lamavana ja lamavana. Talveperiood lõpeb märtsis-aprillis. Mai lõpus kogunevad emasloomad kokku, moodustamaks poegimiskolooniad, mis tihti asuvad hoonete katuste all ja annavad endast märku piiksumise ja krabistamisega. 2 poega tuuakse ilmale juuni keskel. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama 1 kuu vanuselt, ning suguküpseks saavad nahkhiired 1-2 aasta vanuselt. Põhja-nahkhiire eluiga võib ulatuda 15,5 aastani. Põhja-nahkhiir kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 .
talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel haljassööt (peamiselt karjamaarohu näol), jõusööt ja mineraalsöödad. Talveperiood kestab meil u 7,5 kuud e 225…230 päeva, s.o 1. oktoobrist kuni 15…20. maini. Sel perioodil on lehmade ratsioonis rohusöötadest suuremal või vähemal hulgal heina. Päevased heina kogused olenevad silo ja põhu kogustest ratsioonis. Kui hein on ainsaks rohusöödaks, söövad lehmad seda keskmiselt 10…13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse
piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja nad kasvavad intensiivsemalt; Lehmade poegimis- ja paaritusperiood on suhteliselt lühike, mistõttu nende jälgimise korraldamine on kergemini teostatav; Vasikate samaaegne võõrutamine tähendab väiksemat tööjõukulu; Loomade grupeerimine on kergem kuna samaealisi palju; Lihaks realiseeritavatel loomadel on üks talveperiood ja kaks suveperioodi seega nende söötmine ökonoomsem; Lihaveisekasvatuse rentaablus on suurem Loodusrütmide seose miinused Pullide koormus paaritusperioodil suur (keskmiselt 40 päeva kestab); Suuremates karjades tuleb pidada rohkem pulle, mis nõuab enam vahendeid; Vajalik täpne ja korralik karjaarvestus, millega kaasneb suur tööajakulu; Lihatootmisel suurem sesoonsus; Probleem emasloomade mittetiinestumisel: müüa lihaks; pikendada poegimisvahemikku???
annaabi.ee 
