lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. · Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimumid ja miinimumid. · Neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. · Näiteks Eesti ilma kujundavad: Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Õhuringluse mõju Eesti kliimale · Euroopa kliima kujunemisel on tähtis roll Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduval niiskel õhul, mis toob sademeid ja muudab talved pehmeks. · Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. · Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima
muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk miinimumid ja maksimumid. Neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui nende endi pindala. Eestis Islandi miinimum : põhjustab pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid
segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfont ehk tekivadki tõusvad õhuvoolud. [Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool.] 41. Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks? kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkondi ehk maksimume ja miinimume. nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. 42. Milline on ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE? Islandi miinimum toob pehme ja sajuse talveilmastiku. Grööni ja Siberi maksimumi toob pakaselised talveilmad. Assori maksimum toob suvel palavad ja päikesepaistelised ilmad. Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale niiske õhu voolud (e sademeid palju [talved pehmed]). 43. Mis on ÕHUMASS? õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. 44. Loetle erinevaid õhumasse.
Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale
Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMED paljuaastase keskmise õhurõhukõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala. EESTI ILMA KUJUNDAJAD Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool
Talvel kaasneb tsükloniga pehme ilm, suhteliselt soe, võib sadada lund. Suvel aga pilves, sajune ja jahe ilm (pilved ei lase päikesel paistaja maad soojendada). Väljapoole tsüklonit rõhk suureneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta. Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole.
Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront - tekivad tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool. · Kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkondi ehk maksimume ja miinimume nim. atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE · Islandi miinimum- toob pehme ja sajuse talveilmastiku, Assoori maksimum- suvel palavad ja päikesepaistelised ilmad. Pakaselised talveilmad tulevad Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Atlandi ookeanilt kanduvad läänetuultega maismaale niiske õhu voolud- sademeid palju, talved pehmed. Jaanuari isotermid näitavad, et lääne pool on soojem ja ida pool läheb järjest külmemaks ÕHUMASSID, FRONDID, TSÜKLONID · Õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja
annaabi.ee 
