sõstrapõõsaste vahele Paljundamine juurepuhma tükeldamise teel Sorte 'Always Afternoon', 'Blueberry Candy', 'Chicago Blackout', 'El Desperado' http://www.aiamaailm.ee/71-paevaliiliad . Helmikpööris (Heucera spp) Madal, pindmise juurestikuga, hea pinnakatte taim, keskmine kasvutugevus, talvehaljas. Pärit Põhja-Ameerikast Kasvukoht parasniiske poolvari, tuulte eest kaitstud, kuhu päike paistab mõned tunnid päevas, kasvukohal noorenda iga 4-6 aasta järel Pinnas vähenõudlik, mai lõpp ja juuni väetada Õied- õied valgest punaseni, õitseb juuni- september, õitsemist pikendab närbunud õite eemaldamine, ümarsüdajad juurmised laia värvivalikuga lehed (alates tumedatest kuni hõbedaste jne) Talvekahjustunud lehed kevadel terava noaga maha lõigata
..100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid Hall aruhein madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 'blue select'. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - IGIHALJAS KAERAND • Kõrgus 50 cm koos õisikuvartega 1 m • Õitseb juunis- juulis.Tugeva kasvu ja sinakasrohelise lehestikuga talvehaljas tihe puhmik. • Euraasia steppidest pärinev. Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Ei talu talvist liigniiskust. • Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub süstemaatikast olenevalt 80–140 liiki. Piipheinad kasvavad kõikjal maailmas. Kõige suurem on nende mitmekesisus Euraasia parasvöötmes.
Kasutamine haljastuses: sobib hästi muru sisse Kasutatud kirjandus: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1 http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. . Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700 http://www.pinterest.com/pin/429319776950109888/ 2.6 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca)
_commu tata.jpg) Joonis 56. Punane aruhein Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013. 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena, koos kivimotiividega murukalletel. Joonis 57. Igihaljas kaerand (https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html) Joonis 58
9 nobilis uhke. Sinilille lehed oma kolme hõlmaga meenutavad maksa. (Ka teistes Euroopa keeltes nt. saksa keeles, on sinilille nimi seotud maksaga - Leberblümchen). Eestis on teada umbes 40 sinilille rahvapärast nime. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: taim kasvab leht- ja segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Sinilill on mitmeaastane talvehaljas taim, lühikese tumepruuni risoomiga. Juured ulatuvad kuni 0,5 m sügavusse. Taime noored lehed arenevad kevadel peale õitsemist, nad talvituvad ja surevad järgmisel aastal, kui õitsemine on lõppenud. Sinilille õie alusel on 3 rohelist kõrglehte, mida eksikombel peetakse tupplehtedeks. Botaaniliselt on tupplehed hoopis värvilised kas sinised või valged (roosad), neid on 5-8, kroonlehed puuduvad; õitest leiavad putukad õietolmu, nektar puudub
annaabi.ee 
