Tänapäeva muinasjutt Eelasid kord Vahur ja Viktoria. Nad käisid samas koolis, Vahur üheksandas ja Viktoria kaheksandas klassis. Varem polnud nad üksteisega suhelnud, kuid kord peale kooli teemalist arutelu jäid nad pikemalt vestlema. Nad tutvustasid ennast ja rääkisid oma huvidest. Nii selguski, et neil oli palju ühist, nimelt meeldis neile mõlemale muusika ja mõlemad olid tüdinud talvedest ning suusatamisest. Kuna jututeemasid neil jagus hakati peagi suhtlema ka interneti teel. Räägiti peamiselt oma tegemistest ja plaanidest, kuni Vahuri ja Viktoria vahel hakkas tekkima sõprus ja usaldus. Nad suhtlesid igapäevaselt nii koolis, internetis kui ka telefoni ja SMS-ide abil. Nad tundsid, et neil on koos tore ja nii saigi neist niiöelda paar. Vahuri ja Viktoria suhted soojenesid veelgi, üksteisega sai rääkida kõigest ja tunti armastust. Peagi tuli suhtest teatada ka vanematele
mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. KLIIMADIAGRAMME Tallina ja Tartu kliimadiagrammid on parasvöötmelisele kliimale iseloomulikud. 3 PILDID: Eesti keskmine talv. Aasta 2003, Eesti üks kõige karmimatest talvedest. On näha, et Soome laht on enamasti ära jäätunud. 4 KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/?Eesti_ %FCldine_iseloomustus::Eesti_geograafiline_asend 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 3. http://www.360.ee/matkainfo/matkad-hooaja-jargi.html 4. ,,Läänemeremaade geograafia 9. klassile", autor Tiit Rummo, Avita 1993
Praeguse CO2 tase on isegi madalamal, kui varem. Näiteks Gröönimaal soojenemine ei ole pooltki nii hull, kui aastatel 1940.2 Samuti väidetakse, et tegelikult ei ole kliimasoojenemine probleemiks vaid pigem just uue jää-aja lähenemine seoses temperatuuri langusega. Seega, leiab Dr Madhav Khandekar, et see on paradoksaalne, et räägitakse globaalsest soojenemisest, kuigi me ise oleme praegusel hetkel pealtnägijateks inimkonna ühtedest külmeimatest talvedest. Patrick Moore aga leiab, et kuna Greenpeace on praegusel hetkel rohkem poliitikaga kui keskkonnaga tegelev organisatsioon (väidetavalt sellel põhjusel ta omal ajal sealt ka lahkus), siis kasutatakse globaalset soojenemist inimeste hirmutamiseks. Väga imelikuks tegi antud artikli juures see, et selles on kirjavigu, nagu näiteks: ,,(...)et inimesed on autode, tehaste, külmkappide ja muud tehnika tõttu kliima soojenemises süüd (...)"3. Kui
Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. 8.Vaenlased Täiskasvanud isendil on vähe vaenlasi.Põhilised on inimene ja suuremad loomad nagu karu või hundid.Põrsastele on vaenlaseks ka ilves. 9.Metssiga Eestis Metssea arvukus Eestis aasta 2012. andmete kohaselt 22 320,mis on teada olev suurim arvukus Eestis.Kõrge arvukus võib tuleneda ehmetest talvedest,lisasöötmisest ja põhikarda emise vähesest küttimisest ning ka loodusliku vaenlase hundi väikesest arvukusest. 10.Kaitsestaatus Metssiga ei ole üldiselt ohustatud. Alamliikidest on liigse jahtimise tõttu ohustatuks hinnatud Jaapanis elavat Sus scrofa riukiuanus alamliiki. 11.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Metssiga
lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast 13 Header and footer ; nimi muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb. Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana. Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/LUSLUS3.htmht tp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/VANVAN3.htmhttp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PYRPYR3.ht m 14
Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all. 28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste aluses Tartus on lumikate kõige paksem veebruari lõpus 17cm. Üksikute talvede lumerohkeim dekaad oli enamasti veebruari teisest dekaadist märtsi teise dekaadini, seejuures 28% kõikidest talvedest oli lumerohkeim märtsi esimene dekaad. Mõnel talvel oli lumi kõige paksem novembris-detsembris. Talve maksimaalsete dekaadi lumikatte kõrguste paljuaastane keskmine väärtus on Tõraveres 20cm. 29. Mida mõistetakse mullana? Muld on loodusmoodustis, mis on maakoore kivimitel kujunenud rohelise taime, teda saatvate mikroorganismide ning mis tahes jäänuste muundumisel tekkinud huumusainete mõjul. Ta kätkeb endas elavast ja eluta
jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb. Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana. Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu. 12 KOKKUVÕTE Põld on lage, puudeta maa, mida haritakse ja kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi kultuurtaimi.
ettevõte võib olla sunnitud kasutama väliseid rahastamisallikaid, mis ei pruugi sel hetkel olla kättesaadavad või on siis liiga kallid. Suusatootmisest tingitud sesoonsust aitavad tasandada ettevõtte kõrvaltegevusharud kiudplaadi tootmine ja mööbli tootmine, mis annavad küllaltki stabiilset käivet läbi aasta. Kõrvaltegevusharud võivad firma majandustegevusele olla eriti tähtsad juhul kui suuskade nõudlus järsult langeb tingituna näiteks lumevaestest talvedest ja lumelaua populaarsuse kasvust. Selline situatsioon oli 90 aastate alguses, kus nii mitmedki välismaised suusatootjad olid sunnitud lõpetama oma tegevuse. Ressursside kasutamise efektiivsuse näitajatest oli koguvarade käibekordaja 94 aastal 1,52, 95 aastal oli see tõusnud 1,63 ja 96 aastal oli see langenud 1,48. Põhivarade käibekordaja oli 94 aastal 5,19 , 95 aastal oli see 4,96 ja 96 aastal oli see 3,96. Käibevarade käibekordaja oli
Kõige suurem on arvukus Lääne- ja Lõuna-Eestis. Metssead on elanud eesti territooriumil jääaja lõpust saati, kuid 17.- 18. sajandil kliima jahenes ja nad taandusid lõuna poole. 19. sajandil liikusid meie aladel ainult üksikud kuldid. 20. sajandi alguses asustasid metssead uuesti Eesti, kuid kadusid jälle 1945. aastal külma talve tõttu. Nad tulid taas ja nüüdseks on metssigade arvukus viimase 50 aasta suurim - üle 20 000 isendi. Selline suur hulk on tingitud pehmetest talvedest, pidevast lisasöötmisest ja vaenlaste vähesusest. Metssiga võib elada üle 25 aasta, kuid looduses juhtub seda haruarva. Tavaliselt ulatub vanus umbes 10 aastani. Metssead on karjalise eluviisiga loomad. Keskmine karja suurus on 10 isendit. Vanemad kuldid elavad eraldi, liitudes karjaga ainult jooksuajal. Karju võib olla erinevaid kooseisu poolest: põrsakari(koos emisega), kesikkari(kesik on 1-2 aastane noorloom), vanaloomade- ja segakari. Tavaliselt juhib karja juhtemis.
(poolusel sisuliselt pool aastat). 25 Lisaks päevade erinevale pikkusele tingib talve ja suve erinevust asjaolu, et päikese kiired langevad maale suvel maapinna suhtes suurema nurga all, mistõttu saab suvel maapind ajaühikus rohkem päikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi. Erinevused päeva pikkuses ja päikeseenergia hulgas põhjustavad aastaajalisi temperatuurierinevusi, muutes suved talvedest soojemaks. Olgu siinkohal veelkord rõhutatud, et ajal, mil põhjapoolkeral on suvi, asub Maa oma orbiidil hoopis Päikesest kaugemal kui talvel. 7.3. KUU TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Et Kuul kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Maa täpselt sama palju aega kui ühe täispöörde tegemiseks ümber oma kujutletava telje on Kuu kogu aeg suunatud Maa poole ühe ja sama küljega. Kuu tiirlemistasand on Maa orbiidi suhtes umbes 5° nurga all kaldu, mistõttu paistab Kuu
annaabi.ee 
