Magamisasemed e magamislavad ja pingid ehitati ruumi seina külge. Taoline mööbel oli Baltikumi ja Kesk- Euroopa maaelamutes põhiline. Magamislavad olid ehitatud kas tervele perele, kuid oli ka ühe-kahekohalisi seinasänge Eluruumis oli ka kindlasti nelinurkne või ristkülikukujuline söögilaud, pikad pingid ääres ja mõned lihtsad riiulid seinas. Tooli polnudki igas majapidamises, põhiliselt pikad pingid ja üheinimese pingid. Talutubades võis leida ka looduskõverast puust järisid, tulejalgasid ja nagisid seinas. Häärberites aga kasutati ka puhvetkappe ja seinakappe. 9 Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres
· Tln-se rajati rida nimekaid tehaseid : Voltra, Dvigatel ja Franz Krulli tehas · I MS eel kerkis Tln-se mitu suurt sõjalaevatehast · Pärnus alustas tööd kogu Venemaa suurim tselluloosivabrik Waldhof · Kunda tsemenditehasest hakkas tulema kvaliteetset tsementi. · Eriti arenes sisekaubandus, milles peegeldub maarahva ostujõu kasv · Ostujõu kasvuga kaasnes mitmete linnaesemete kodusamine talutubades, nagu nt pommiga kell või petrooliumlamp. · Odav vabrikutehas tõrjus välja rahvarõiva, mille kandmise komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel · 1870.a rajatud raudtee Peterburi-Tlna vahel oli Tln-st hoobilt taas tähtsa samalinna teinud. Tartu renessanss · 1896.a pani Karl August Hermann maha ,,Postimehe" toimetaja ameti. · Uueks toimetajaks sai uus jurist Viljandimaalt pärit Jaan Tõnisson.
Ajaloolistel andmetel veeres esimene ristiusulaine üle Avispea ümbruse aastail 1220, ajal mil taanlased ja sakslased eestlasi ristimisega ristiusustasid. Pudiveres, 2 km kaugusel Avispealt, toimus kevadel suur ristimine preester Kaikivalda ja Läti- Hendriku poolt. Sama aasta sügisel toimus teine suur ristimine Ebavere mäel preester Theodorichi ja Läti- Hendriku poolt.1900 alga-aastail rändasid vennastekoguduse vennad külast külla ja pidasid Jumalasõna kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt
Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt.
Tooraine ja suures osas ka tööjõud tulid Eestisse impeeriumi muudest piirkondadest, toodang läks kas tagasi Venemaale või piiri taha. Tähtsamates tööstuskeskustes Tallinnas ja Narvas suurenes Vene tööliste osakaal. Suurenes linnades eestlaste osakaal ja sööstuse areng tuli sel või teasel moel kasuks kogu Eestile. Arenas ka kaubandus, eriti sisekaubandus, milles peegeldub maarahva ostujõu kasv. Ostujõu kasvuga kaasnes mitmete linnaesemete kogunemine talutubades, nagu näiteks pommidega kell või petrooleumilamp. Odav vabrikurõivas tõrjus välja rahvarõiva, mille kandmise komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel. Nii põllumajandusele, tööstusele kui kaubandusele mõjus elustavalt jätkuv raudteede ehitamine. 1870.aastal rajatud Peterburi-Tallinna raudtee oli Tallinnast hoobilt taas tähtsa sadamalinna teinud. Kuid raudteevõrk mähkis järk-järgult endasse ka ülejäänud Eesti: 1876.aastal
annaabi.ee 
