taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides. Ohutegurid: veekogude reostamine ja kalade veekogudesse laskmine. Selts: sabakonnalised
raskuseks. Neljandal aastal juurdekasv oluliselt väheneb, seetõttu on ökonoomne karpkala kasvatada kolm suve. Karpkala võib kasvada 110-120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Eesti suurim karpkala püüti 1948. Aastal Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Kasvatus. Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, majanduslikult tasuva suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike ja käive liiga pikk. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist. Kasvatamise eesmärk. Karpkala kasvatatakse peamiselt tema maitsva liha pärast ja harrastuspüügi tõttu. Karpkala kasvatataks peamiselt tehis tiikides ja basseinides. Võrreldes teiste karpkalalastega teevad
Karpkala võib kaaluda kuni 35kilo ja olla seejuures 110- 120cm pikkune. Eestis suurim karpkala kaaluga 18,5 püüti aastal 2010 Vastse-Kuuste järvest. Eelmist rekordit löödi vaid 100 grammiga.(Joonis 5.) Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu, vähenõudlikkuse ja maitsva liha tõttu.(Martin, 2009) Joonis . Eesti karpkala rekord 2. Kasvatus Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, majanduslikult tasuva suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist. (Wiki, 2012) 2.1 Kasvatamise eesmärk Karpkala kasvatatakse tema maitsva liha tõttu, levinud on ka karpkala kasvatamine harrastuspüügi eesmärgil, ning karpkala püügivahendid, mis on väga spetsiifilised, on
Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse, siis kasvus maha jäänud kalad võtava kasvus järele. Kui kalad on ühtlase suurusega, saab neid sööta kindlat suurust söödaga. Lihtsaim viis on sorteerida käsitsi, kasutatakse sorteerimiskaste. Sorteerimisautomaadid töötavad kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib pidada aia- ja talutiikides. Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul.
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline
annaabi.ee 
