varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!” ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!” Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan
antud ülesannetega ja veel pidid kõik tegema, et perele veel lisa sisse tulekut saada. Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites harisid naised ennast vaimulikult ja aitasid ka piiskopi laste õpetamisel. Kloostri elu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks ( lk 132-148). Ma arvan, et kloostrites olevad naised olid tugeva surve all ja pidid kindlate reeglite järgi talutama, et mitte pattu teha. Kiriku reeglite järgi oli nõidumine ebajumalate teenimine ja selle eest pidi ka kirik kohut kandma. Kirik nägi ohtu nendes üleloomulikes võimetes ja asjades, mida tegid siis naised kes oskasid loitsuda aj nõia jooke kokku segada. Kurat oli Jumala vastane ja ainult Jumal suutis teda alistada ja tema alluvuses olevaid inimesi vabastada ( lk 250-261). Ma arvan, et muidugi olid maagiaga tegelevad naised kirikule ohuks kuna nendel oli nii öelda suhe ja kokkulepe
Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. 3 ,,Mina tean abi!" ütles karutantsitaja. ,,Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!" Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: ,,Ära tee, ma peksan
92. knit knit (ted) knit (ted) kuduma 93. know knew known teadma, teada saama; tundma, tuttavaks saama;oskama, mõistma 94. lay laid laid panema, asetama, paigaldama; (lauda) katma; (müüri) laduma; munema 95. lead led led juhtima; talutama, ees käima, juhtima 96. lean leant (leaned) leant (leaned) nõjatuma, toetuma 97. leap leapt (leaped) leapt (leaped) hüppama 98. learn learnt (learned) learnt (learned) õppima, teada saama, kogema 99. leave left left jätma, maha jätma, lahkuma; väljuma (buss/rong/etc.) 100. lend lent lent laenuks andma, laenutama 101
Kaitsmete kinnitused avanevad väljapoole. · Vajadusel võib hobuse kabjapiirde ja sõrgatsi piirde kaitsta kummikalossiga, mis üldjuhul on üleveetavad või krõpsudega kinnitatavad. HOBUSE KÄEKÕRVAL TALUTAMINE Üldist Hobust talutatakse käekõrval üldiselt vasakult poolt. Siiski oleks hea harjutada hobust ka paremalt poolt talutamisega, sest teatud olukordades võib sellest palju kasu olla (varssu ja noori hobuseid peaks kindlasti talutama ka paremalt poolt). Talutamine valjastega · Valjastatud hobuse talutamine on alati turvalisem. · Trenselsuulistega valjastatatud hobust talutatades võetakse ratsmed üle kaela. · Ratsmetest hoitakse kinni umbes 20 cm kauguselt lõua alt. · Kätt peab hoidma kergelt rusikas ja ratsmed hoitakse nimetissõrmega lahus. · Vasaku käega hoitakse kinni ratsmete lõpust enda jalast väljapool. Liikumise alustamine · Enne liikumise alustamist asetse hobuse õlaga kohakuti.
Üldiselt eksisteerisid siis rahalised karistused. Üks kõige karmimaid karistusi oli linnast välja viskamine, see võrdub samaga kui sugukonnast välja visata. Väga paljudel juhtudel tahtis ka juba linn ja kohtunikud saada karistusest oma tasu, mis siiani polnud tavaline. 9.1 Süüteod 9.1.1 Süüteoliigid 9.2 Karistus 9.2.1 Karistuse liigid Häbistamine: §40- Kui keegi mees tabatakse abielunaise juurest, peab see naine meest tema meheelundit pidi talutama edasi-tagasi läbi linna tänavate. Kehaline vigastus: §53- Kui keegi teist lööb, nii et see jääb löömisest vigaseks ja teine kaebab selle peale, peab see, kes on niimoodi löönud, talle ja foogtile ja linnale maksma hüvitust 60 killingit ja peab sellele, keda on vigastatud, andma 10 mark hõbedat tema vigastuse eest. Kui aga on nii, et vaesuse tõttu ei saa seda raha anda, peab ta 10 nädalat vangitornis leiba ja vett sööma ja pärast seda tuleb ta linnast
annaabi.ee 
