Sellisel juhul võib hobune suurema tõenäosusega libiseda või kukkuda. Maantee võib olla ohuallikas, sest hobust võib mõni sõiduk ehmatada. Mistahes põhjusel ehmunud hobune võib paanikas joosta maanteele. Ümbruskonna muutumine. Hobune võib muutuda närviliseks, kui midagi tema ümber on muutunud. Hobust võib ehmatada järsku väljakaranud loom (koer,kass, jänes jne.) Pimeduses helkurvesti ja helkurteki puudumine, kui koppel või tall asub tee ääres. Talutades hobust üle tee, peab inimene ja hobune olema nähtavad autojuhile. Pärast hobuse koplist väljatoomist halvasti suletud värav. Ülejäänud hobused võivad sealt välja tormata. Ohuallikad hobuse boksi panemisel: Hobust boksi talutades on uks pooleldi lahti. Niimoodi võib hobune omale viga teha ja edaspidi selles kohas rapsima hakata. Kui inimene proovib boksi koos hobusega siseneda, võib ta jääda hobuse ja ukse vahele. Boksi tormav hobune võib olla ohtlik inimese jaoks
· Ratsmetest hoitakse kinni umbes 20 cm kauguselt lõua alt. · Kätt peab hoidma kergelt rusikas ja ratsmed hoitakse nimetissõrmega lahus. · Vasaku käega hoitakse kinni ratsmete lõpust enda jalast väljapool. Liikumise alustamine · Enne liikumise alustamist asetse hobuse õlaga kohakuti. · Kerge ergutava häälitsusega saab hobuse liikuma. Vajadusel võib vasakus käes oleva stekiga kergelt anda ka märguande sadulavööst tahapoole. · Talutades keera hobune alati endast natuke kaugemale (paremale). Kui keeramisega on probleeme, proovi teha seda varjates vasaku käega enda pool olevat hobuse silma. Jooksmine käekõrval · Käekõrval joostes võta ka ratsme otsad paremasse kätte ja lase lõua alt ratsmeid natuke pikemaks, et hobune saaks joostes kasutada kaela. Eesti Ratsaspordi Liit 8 Hobuste käsitlemine (Horsemanship)
ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?" Aga tema ütles: "Issand, kes sa oled?" Ja hääl vastas: "Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema." Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi. Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse. Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud." Kui Saulus kolme päeva möödudes jälle nägijaks sai, laskis ta end otsemaid ristida. Temast sai nüüd see Paulus (kreeka k. väike), keda meie, kristlased Peetruse järel usumeestest ehk enim lugu peame. Paulus lõi uusi ristiusu kogudusi Damaskuses, Väike-Aasias, Kreekas, Küprosel, Maltal. ja lõpuks jõudis ta Rooma. Siin tegutses ta käsikäes Jeesuse vanima jüngri Peetrusega, kuid ka Peetruse
Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne.
Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli.Isand läks ta ees, pea kummaras ja küür seljas. Ta astus väsinud sammul, Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Popi väsis ikka enam ja enam. Ta jäi Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne
Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam
Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi Kui väikeseks ja kõhnaks oli Isand jäänud! Ta must kuub lohises maad mööda lävele. ja ta pead polnud nahkmütsi all nähagi. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas käpid ja pööras kirstud pahupidi Popi väsis ikka enam ja enam
Ta tuleb ise siia!» «Kes? Kes?» küsis paarkümmend häält. «Muff Potter!» «Hallo, ta peatus! Vaadake ette, ta pöördub tagasi! Ärge laske teda ära lipata!» Puude otsa roninud inimesed Tomi pea köhal vastasid, et ta ei püüagi põgeneda, seisvat seal kõheldes ja kohmetunult. «Põrgulik häbematus!» tähendas üks juuresolija. «Tahtis tulla ja rahulikult oma tööd vaadata -- ei lootnud inimesi eest leida.» Rahvahulk andis nüüd teed ja seriff tuli tähtsa näoga, talutades Potterit käsivarrest. Vaese mehe nägu oli kurnatud, silmist paistis hirm. Mõrvatu ees seistes värises ta paralüütiliselt, pani käed näo ette ja puhkes nutma. «Ma ei teinud seda, sõbrad,» nuuksus ta, «ausõna, ma ei teinud seda.» «Kes on sind süüdistanud?» hüüdis üks hääl. See lask näis märki tabavat. Potter tõstis näo ja vaatas liigutava lootusetusega ümberringi. Ta silmas Indiaani Joe'd ja hüüdis: «Oh, Indiaani Joe, sa lubasid ju mulle, et sa iial . ..» 77
d'Artagnani ratsu. Mõlemad musketärid kohtusid uksel, Athos ja d'Artagnan jälgisid neid aknast. «Pagana pihta!» ütles Aramis. «Teil on seal ju suurepärane hobune, kallis Porthos!» «Jah,» vastas Porthos, «see on hobune, mis mulle kohe algul saadeti; daami mehe rumala nalja tõttu asendati aga teisega. Kuid meest karistati ja mina olen täiesti rahuldatud.» Siis jõudsid Planchet ja Grimaud omakorda kohale, talutades käekõrval oma peremeeste hobuseid. D'Artagnan ja Athos läksid alla, ronisid sadulasse ja kõik neli asusid teele: Athos hobusel, mille ta sai tänu oma naisele, Aramis hobusel, mille ta sai tänu oma armukesele, Porthos hobusel, mille ta sai tänu oma advokaadiemandale, d'Artagnan hobusel, mille ta sai tänu oma heale õnnele, parimale armukesele, millist võib leida. Teenrid järgnesid oma peremeestele. Nagu Porthos oli arvanud, jättis ratsanike rongkäik hea mulje ja kui proua Coquenard
annaabi.ee 
