jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütleme sõõrik ,venelased ..... 7. Mis värvi oli COCA –COLA esialgu ? 8. Kas dinosaurused liikusid neljal või kahel jalal ? A.neljal jalal B.kahel jalal C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B
maadluses ning organiseeris nende endi vahel võistlusi. Võitjaid autasustas ta hõbedast aurahadega kui vastava linna või maakonna "esimest rammumeest" ehk "kõige tugevamat meest". Need olid peamiselt lihtsad tööinimesed - talupojad, sepad, vabrikutöölised jt. Valgas võitis Lurichi poolt väljapandud hõbeauraha karujõuga Sangaste mees Jaak Karu. Tõstmises oli siin tubli ka kingsepp Gustav Järv. Viljandis võistlesid Lurichi auhinnale talusulane Jüri Laan, katelsepp Aleksander Laur, habemeajaja Joosep Sprinkovski ja teised. Eriti suur oli Lurichi-vaimustus Narvas, kus kavatsetud viie etenduse asemel korraldati üheksa. Üks toimus tööliste karskusseltsi "Võitleja" seltsimaja ehitamise, teine invaliidide heaks. Siin olid Lurichi vastaseks sepp Kaalep, kalevivabriku lukksepp Neelus jt. Mihkel Neelus oligi see õnnelik, kes võitis punase siidlindi külge kinnitatud hõbeauraha pealkirjaga
Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Tegelased: Taluperemees Jaan Kaasik minajutustaja Tema vend Henn ("hea äraolek") Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane Matilde, Marie Linna-sõbranna Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord"
Allikas: ERR Uudised VASTAB ARVO VALTON Hakkame pihta vana vabariigi ajast. Alguses oli Märjamaa, sealne rahvamaja ja seltsielu. Pärnu "Endla" tõi sinna etendusi, näidati vist filmegi? Jah. Eks need daatumid, mis oli enne ja mis oli pärast, polegi nii täpselt meeles. Aga ma olen sündinud Märjamaal, alevis, 14. detsembril 1935. Isa sai mu sünni ajal just oma maja valmis, mida ta oli võrdlemisi vaese mehena viis aastat ehitanud. Õieti oli ta talusulane, kui ta naabrimehe tütrega vastu tema vanemate tahtmist abiellus. Ja siis nad tulid ära Märjamaale, seal ta sai krundi ja hakkas maja ehitama. Tema nimi oli siis JakobsonWalton -- nii et mu kirjanikunimi on osalt vana tagasivõtmine, osa sugulasi on mul ka Valtonid. Kui ma läksin Käina surnuaiale, siis natuke ehmatasin, kui nägin sealseil hauakirjadel Valtoneid. Nad olid ka tabljust loobunud. Isa poolt oled sa siis hiidlane.
Ta istus esimest korda hobuse selga. Ta kavatses teha proovisõidu ilma turviseta. Ta haaras piigi kätte ja asus teele. Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse. Perekond: poeg Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse. 4.153. Vadim Burlakov Sünnikoht: Harala Ametid: talusulane; mehhaanik; mölder; tallimees; giid; Välimus: väiksekasvuline; asiaatlike silmadega; lohkuvajunud põsed; Olemus: kloun; pigem laseb inimesel hulluks minna, kui loobub rahast, seega raha peal väljas; organisaator; Lugu: Valju hääle tõttu pandi ta igal pool organisaatoriks. Ta tegi kõikjal näovigureid, see oli tema leivanumber. Hiljem läks Vadim Euroopasse ja teenis 54 Saksamaal ühes talus
Talupojad eesotsas Samoga asuvad nendega võitlusse. Talupoegi õpetavad Bakuu tööline, Siberist Aserbaidzaani põgenenud revolutsionäär,, rahvavalgustaja. 7 Kadir on usaldav ja naiivne noormees. Mõisnik Bebir piidleb tema naist. Et oma plaane teostada, ajab ta noormehe külast välja. Kadir satub armeesse, liitub revolutsionääridega, hakkab aktiivselt võitlema nõukogude võimu eest. 8 Üks parimaid proosateoseid 1930. aastatel. Peategelane on noor talusulane Mardan. Ta lõi mõisnikku. Et vältida arveteõiendamist, põgeneb külast. Suhtleb revolutsionääridega. Pöördub hiljem külla tagasi, saab seal teada, et tema Luule, proosa. Suure Isamaasõja aegse kirjanduse parimaiks näiteiks olid R. Rza, S. Vurguni, Mehdi Husseini luuletused (vastavalt ,,Leitnant Bairami päevik", ,,Elufilosoofia", ,,Rindemälestused"), A. Abulgasjani (1906) jutustused (näiteks ,,Lapsed ja isad": poisid kipuvad
annaabi.ee 
